Tõenäoliselt on Eestis veel varasemaid hiireviusid, aga jälgimisvõimalusega pesadest esimeses on esimene muna ja täna tasub oodata teist.
Hiireviu pesas on esimene muna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiireviud võivad muneda kuni viis muna, sagedamini küll headel hiireaastatel kolm või neli, kehvematel kaks kuni kolm. Praegusel varakevadel tundub hiiri põldudel jätkuvat, aga see ei pruugi nii jääda. Seetõttu on munade arvu pesas ennustada keeruline.
Kui pesa ehitamise perioodil võis hiireviusid pesa juures näha enamasti hommikuti, siis nüüd saab mune jätta omapäi vaid lühikeseks ajaks – pasknääride häält on sageli kuulda ja nemad oleksid munaroast kindlasti huvitatud.
Teiset jälgitavat pesa hiireviud alles kohendavad, aga munemine võib sealgi varsti alata.
Mõlemas veebikaameraga hiireviu pesas pesitsevatele paarilistele saab nimesid pakkuda 1. aprillini, kasutades vormi (http://goo.gl/Tg7Nn7). Soovitav on neid enne pisut jälgida.
Esimene hiireviu pesa on vaadeldav siin.
Teine hiireviu pesa on vaadeldav siin.
Hiireviu Villu, kelle kevadrännet jälgiti, on jõudnud oma pesitsusalale Põlvamaal, aga tema pesa veel ei teata ja kaamerat seal pole.
Hiireviude pesaelu jälgime on osa Eesti ornitoloogiaühingu aastalinnu ettevõtmisest.