Täna Viljandis peetaval prokuröride üldkogul antakse ülevaade prokuratuuri tegevusest möödunud aastal, seatakse eesmärke 2015. aastaks ja kaugemaks tulevikuks ning arutletakse selle üle, kas prokuröri elukutse on piisavalt väärtustatud.
Prokurörid arutavad pärimusmuusika aidas oma tegevust
27. märts 2015, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülevaate õigussüsteemi arengust ja prokuratuuri tööst läinud aastal andsid justiitsminister Andres Anvelt ja riigi peaprokurör Lavly Perling.
Läinud aasta oli edukas kriminaalse tulu konfiskeerimise osas: prioriteetsetes kuritegudes ära võetud vara tõi riigikassasse juurde üle kahe miljoni euro.
"Leian, et nüüd, kui meil on häid näiteid ja kogemust kriminaaltulu konfiskeerimises, peab kõikide prokuröride jaoks muutuma elementaarseks iga asjakohase kriminaalmenetluse kõrval luua ülevaade kriminaaltulu tuvastamise võimalustest nii sisulises kui õiguslikus mõttes," ütles Lavly Perling.
"Kui lühidalt kokku võtta, kus ma näen kõige suuremaid murekohti, siis need on mõistliku menetlustähtajaga kriminaalasjade lõpetamine, prokuratuuris seisvate kriminaalmenetluste hulk, kohtueelse uurimise juhtimise kvaliteet, konkreetsemalt majanduskuritegude menetluskvaliteet, perevägivallakuritegude prioriteetsuse tagamise kohustus täiendava ressursita ja rahvusvahelise koostöö pidev kasv," loetles riigi peaprokurör.
"Et ühiskonna põhjendatult kõrgetele nõudmistele senisest paremini vastata, on vaja rohkem panustada ka prokuratuuri tugevdamisse. Spetsiifilistes valdkondades kompetentsuse tõstmiseks sooviks prokuratuur alates 2016. aastast tööle võtta konsultante. Nende roll prokuratuuris oleks sarnane juba ellu kutsutud kohtujuristi rolliga kohtutes. Arvan, et prokuratuuri kompetentsuse tõusuks võiksid mõned nendest inimestest olla näiteks finantsanalüüsi või majandusteaduse eriteadmistega, aga miks mitte püüda alaealiste erikohtlemiseks leida lisandväärtust ka psühholoogia või laste kasvatusteaduse alase haridusega konsultantide kaudu," tutvustas Lavly Perling võimalusi, kuidas prokuratuur saaks anda efektiivsema panuse õigusemõistmise tugevdamisse.
Riigi peaprokurör Lavly Perling rõhutas oma kõnes, et prokuratuur ja menetlusasutus ei tohi teha järeleandmisi alaealiste kohtlemise kvaliteedis. "See tähendab aga märgata alaealise sotsiaalset tausta, vajadusi ja pakkuda kriminaalmenetluse kõrval ka muud riiklikku tuge," selgitas peaprokurör.
Eestis töötab praegu 165 prokuröri.