Valitsus kiitis heaks siseministeeriumi algatatud eelnõu, mis muudab abipolitseiniku tervisekontrolli korda ja lubab vabatahtlikel tulevikus lihtsamalt abipolitseinikuks hakata.
Edaspidi saab abipolitseinikuks lihtsamini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanno Pevkuri sõnul vabastatakse korralisest tervisekontrollist abipolitseinikuks astuda soovija, kellel on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ja relvaluba. Samuti ei pea tervisekontrolli läbima inimene, kes soovib abipolitseinikuna tegutseda üksnes süüteoennetuslikes tegevustes.
Ministri sõnul on abipolitseinik riigi usaldusväärne partner, kellelt riik ootab tugevat toetust politseijõududele ning siseministeerium toetab abipolitseinike tegevust nii rahaliselt kui paremat õiguslikku keskkonda luues.
Vabatahtlikuna tegutsemine süüteoennetuses tähendab, et vabatahtlik saab abipolitseinikuna teha koolitusi ja õpitubasid. Pelgalt ennetusega tegeleval abipolitseinikul ei ole õigust rakendada erimeetmeid ega vahetut sundi ja seega ei riiva tema tegevus ka isikute põhiõigusi.
Kehtiva mootorsõiduki juhtimisõiguse ja relvaloaga isik on läbinud juba tervisekontrolli ning seetõttu pole sisulist vajadust tervisekontrolli uuesti läbida. Samas jääb seadusesse võimalus suunata abipolitseinikuks astuda soovija erakorralisse tervisekontrolli, kui ilmneb vajadus kontrollida tema vastavust abipolitseinikuks saamise nõuetele.
Sel aastal on abipolitseinike koolitamiseks, varustuse soetamiseks ning tunnustamiseks ja kulude hüvitamiseks riigieelarves 240 276 eurot. Samuti toetab siseministeerium Eesti abipolitseinike kogu tegevust 30 085 euroga.
Preagu on Eestis 898 abipolitseinikku. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18-aastane, valdab kehtestatud nõuete järgi eesti keelt ja keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest.