Riik korrastab kalapüügivahendite tähistamise korda

Kui seni võis seisevpüüniseid ja nende jadasid märgistada ükskõik mis värvi tähistega, siis uuest aastast tuleb kasutada oranže või punaseid lippe, kusjuures kahe lipuga tähise alumine lipp võib olla vabalt valitud värvi. Lipu suurus peab olema vähemalt 20 x 30 sentimeetrit, lisaks peavad lipuvarda ülemises otsas olema helkurribad.

Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus veepinnast olema ühe meetri kõrgusel. Silmupüügivahendid ja teised poitähised peavad olema punased või oranžid ning minimaalselt 15-sentimeetrise läbimõõduga.

Seaduse jõustudes ei ole lubatud paigaldada ühte jadasse eri liiki püügivahendeid või eri kalapüügilubade alusel kasutatavaid püügivahendeid. See on vajalik selleks, et oleks võimalik iga püügivahendi omanik tuvastada ja ühtlasi kontrollida kalapüügiõiguste olemasolu. Lisaks tuleb püügivahendite märgistamisel kasutada kalapüügiloale kantud märgistuse numbrit või harrastuspüügil kalastuskaardi omaniku isikukoodi.

Kalapüügivahendite loetelus võetakse välja abar ja triivvõrk, mis tähendab, et nende kasutamine on Eesti vetes keelatud. Samas viiakse uue mõistena sisse Peipsi ja Lämmijärves kasutatav mõrd mõrrajadas.

Lisaks tehakse kalapüügieeskirjas väiksemaid muudatusi. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves pikendatakse kevadisel kudeajal teatud püügivahenditega püügi keeluaega kuue päeva võrra ja nihutatakse keeluaja algus üheksa päeva ettepoole. Samas laiendatakse keskkonnaministri võimalusi püügikeeluaegade operatiivseks kehtestamiseks vastavalt konkreetse aasta veekogu temperatuurirežiimile, mis mõjutab kalade kudemisaega.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.