24 jooksjat, kellele igakevadine ümber Viljandi järve jooksul osalemine on aastate jooksul kujunenud lausa traditsiooniks, said eelmisel nädalal tänavusele võistlusele kirjaliku kutse, mis ühtlasi tähendab tasuta kohta stardireas.
Kõige kangematel on seljataga poolsada jooksu ümber Viljandi järve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutse said 19 meest, kes on jooksnud ümber Viljandi järve vähemalt 40 aastal, ning viis naist, kellel on kirjas vähemalt 20 osaluskorda. Üle 40 korra on jooksul osalenud tegelikult 21 meest, kuid kaks neist on meie seast lahkunud.
Rekordiomanik on 57. jooksuks valmistuv Mustla mees Benno Viirandi, kes eelmise aasta suvest saab iga päev treenida enda nime kandval spordirajal. Selle ehitas tema koduvald nii, et 2,8-kilomeetrine tee algab jooksumehe koduukse eest.
«Ega ma treeni, pigem liigun niisama,» rääkis 81-aastane Viirandi. Liikumine tähendab tema mõistes kohati rohkem kui kümne kilomeetri pikkusi harjutuskordi. Stardis lubas Viirandi igal juhul olla. «Kui vähegi elus olen,» lisas ta naljatamisi.
19 kutse saanud mehe seas on ka üks, kellel on ette näidata ümber Viljandi järve jooksu võit. Ja mitte ainult üks, vaid kaks võitu. See on tartlane Vladimir Heerik, kellele ees ootav jooks on 48. Võidud pärinevad aga aastatest 1972 ja 1975.
Heerik meenutas, et oma sportlaskarjääri tippaastatel oli ta jooksu toonasele korraldajale Elmar Ardmale lubanud, et võtab lisaks võitudele endale ka osaluskordade rekordi. «Toona olid kõvemad mehed minust kümne aasta kaugusel. Möödunud on mitu aastakümmet, aga ikka on mõned mehed kümme aastat rohkem jooksnud,» rääkis 27. märtsil 66. sünnipäeva pidav Heerik. Tegelikult on ta Viljandi järvejooksul käinud paar aastat rohkemgi, kuid tema koolipõlves oli noortele kavas kolmekilomeetrine jooks lossimägedes ja see jooksukordade arvestusse ei läinud.
Enda praegusest jooksmisest rääkides oli Heerik väga kriitiline, nimetades seda lihtsalt raja läbimiseks. Samas suutis ta veel mullu läbida distantsi vähem kui tunniga ehk ajaga, mis paljudele harrastajatele on järvejooksul see maagiline piir, mida püüdma hakatakse.
Tippvormis olles vähem kui 40 minutiga finišisse jõudnud Heerik tõdes, et ümber Viljandi järve jooks on aastatega lihtsamaks muutunud, sest rada on ühtlaselt tugeva katte all. Aastakümneid tagasi tulid jooksjad mitu päeva enne starti kohale, et ring ümber järve teha ja endale parim rada välja otsida. «Ja siis tõsteti konkurentide pandud märke ümber, et neid rappa ajada. On ka mind rappa veetud,» meenutas ta. «Toona oli jooks palju eksootilisem ja pikem, sest starditi kaugemalt ja finišis tuli ring ümber staadioni joosta,» rääkis Heerik.
Kõige noorem jooksja, kes korraldajatelt pika staaži eest kutse sai, on 34-aastane tallinlanna Monika Vehlmann, kes on ümber järve jooksnud 21 korda. Esimest korda osales ta 11-aastasena.
«Järvejooksul hakkasin käima koos perega. Osalesime üle Eesti paljudel rahvajooksudel, Viljandi jooks oli üks neist,» meenutas Vehlmann. Pere traditsiooniks on jäänud ümber Viljandi järve jooks ja Saaremaa kolme päeva jooks.
1992. aastast on Eesti jalgpallikoondisesse kuulunud ning FC Floras mänginud Vehlmannil vahele jäänud kaks järvejooksu. 1993. aastal osalemata jäämise põhjust ta ei mäleta, 1997. aastal oli ta jalgpallivõistlusel. «Viimastel aastatel ei ole laste kõrvalt eriti treeninud ja lapseootel olles olen osalenud ka lihtsalt selleks, et osaluskorda kirja saada,» rääkis Vehlmann ja kinnitas, et on stardis ka tänavu.
Ümber Viljandi järve jooks tuleb juba 86. korda ning praeguse seisuga on sellele registreerunud üle 2200 osaleja. Seda on tublisti enam kui mullu, mil jooks püstitas uue osalejate rekordi. Ümber Viljandi järve jooksu start antakse tavapäraselt 1. mail kell 12 Viljandi staadionil. Osaleda saavad nii jooksjad kui kepikõndijad.