Soomaa elanike protestid peatasid raied rahvuspargis

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrtsi-Tõramaal asuv Soomaa keskus.
Kõrtsi-Tõramaal asuv Soomaa keskus. Foto: Elmo Riig

Soomaa rahvuspargi elanike protestide tõttu palus keskkonnaministeerium riigimetsa majandamise keskusel (RMK) peatada raietööd rahvuspargis, kuni keskkonnaspetsialistid on seal asuvate loodusväärtuste nimekirja ajakohastanud, kirjutab uudisteagentuur BNS.

«Arvestades elustiku inventuuriandmete aegumist ning lähtudes ettevaatuse printsiibist loodusväärtuste kaitsel, oleme RMK poole pöördunud palvega hoiduda Soomaa rahvuspargi piiranguvööndis raietest, kuni oleme inventuuri kaasajastanud,» teatas ministeeriumi asekantsler Marku Lamp vastuseks Soomaa elanike kirjale, milles nood väljendasid muret rahvuspargis tehtavate raietööde pärast.

Lambi teatel viidi Soomaa rahvuspargi piiranguvööndis viimane suurem loodusväärtuste inventuur läbi aastatel 1998–2000, kui koostati kaitsekorralduskava aastateks 2000–2010. «Koostöös keskkonnaameti ja RMK-ga alustataksegi juba käesoleval aastal uut põhjalikku inventuuri, millega täiendatakse elustikurühmade ja elupaikade andmestikku. Pärast tulemuste analüüsi muudetakse vajaduse korral kaitseala tsoneeringut ning piiranguid,» kirjutas Lamp Soomaa elanikele.

«Meil on hea meel, et Soomaa väärtused ära hinnatakse ja raied seniks peatatakse, aga me loodame, et tulevikus hinnatakse kõigepealt loodusväärtused ja seejärel otsustatakse raiete lubamise või mittelubamise üle ning see muutub normaalseks praktikaks, mitte ei vaja elanike järelevalvet,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi vastust Soomaal Karuskose talu pidav Mariell Jüssi.

Soomaa elanike nimel kõnelev Jüssi ütles, et kirjast kumab läbi, et keskkonnaministeeriumil ja selle allasutustel pole tahet metsa väärtuste kaitse eest seista, ning kui elanikud ei oleks sekkunud, siis oleks RMK siin raiunud, nagu on tehtud eelmisel aastal.

Soomaal elav Rait Parts lisas, et keskkonnaministeeriumi allasutuste töö on põhimõtteliselt vildak ja püksid on majandaja ehk RMK jalas. «Loodusväärtused ei koti kedagi pooltki nii palju, kui metsast saadav papp. Ja see on mu meelest kurjast. Kas ja kuidas sellist praktikat väärata, ei oskagi arvata,» lausus Parts. 

Teise olulise nüansina tõi Parts välja keskkonnaasutuste suutmatuse omavahel tegevust koordineerida, mistõttu püsib ilma kodanike sekkumiseta reaalne oht, et keskkond saab kahjustatud ka tulevikus. «Kantseliitlikust kirjast kumab sisuliselt läbi tõdemus, et tegelikult ei teata, mida raiutakse,» kommenteeris Parts keskkonnaministeeriumi asekantsleri vastust.

Möödunud aasta novembris ütles RMK juhatuse liige Tiit Timberg BNS-i küsimustele vastates, et Soomaa rahvuspargis tegi RMK 2014. aastal hooldusraieid 164 hektaril ja 2015. aastal kavatseb neid teha 137 hektaril. Uuendusraieid Timbergi sõnul 2014. aastal Soomaal ei tehtud, 2015. aastal kavandab RMK neid teha ühel hektaril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles