President Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja jäätmeseaduse muudatuse, mis annab keskkonnainspektsiooni töötajatele õiguse teha ametivormi kandmata metalli kontrollmüüke, see tähendab testida, kas metalli kokkuostjad täidavad seadust või võtavad eraisikutelt vastu kokkuostupiiranguga metallijäätmeid.
Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov kõneles, et seda seadusemuudatust on nad oodanud pikisilmi. Ta usub, et kontrollmüügist saab ebaseadusliku metalli kokkuostu vastu võitlemisel tõhus vahend.
«Kontrollmüük aitab välja selgitada isikud ja ettevõtted, kes teadlikult võtavad vastu metalli, millele on kehtestatud kokkuostupiirang, näiteks elektrikaableid, kanalisatsiooniluuke ja muud taolist,» ütles Volkov.
Jäätmeseadus näeb ette, et metalli kokkuostuga tegelevad ettevõtjad tohivad elektrijuhtmeid, kaableid, liiklusmärke, teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke ja raudteerööpaid jäätmetena kokku osta ainult vastavat kommunikatsioonivõrku haldavatelt ettevõtetelt, mitte eraisikutelt. Jäätmete ostmisel ei tohi tasuda sularahas ning kokkuostu kohta peab koostama dokumendi.
Nimetatud nõuete rikkumise eest saab määrata füüsilisele isikule trahvi kuni 1200 ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.
Metallijäätmete kokkuostu piirangud on seatud metallivarguste ärahoidmiseks alajaamadest, raudteedelt ja kanalisatsioonitrassidelt. Vargustega kaasneb majanduslik kahju, aga eelkõige tõsine oht inimeste turvalisusele ja tervisele.
Keskkonnainspektsiooni ning politsei- ja piirivalveameti ühine tegutsemine koos võrguettevõtjatega on andnud häid tulemusi ja metallivargused on vähenenud. Samas näitab metalli kokkuostukohtade kontrollimine, et tihtipeale ei peeta kehtivatest nõuetest kinni. Eelmisel aastal tuvastati 36 metallijäätmete kokkuostu nõuete rikkumist.