Abhaasia pagulastes tekitab «Mandariinid» vastakaid mõtteid

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Endel Peek on juba veerand sajandit Tarvastu kandis talu pidanud, ei ole ta unustanud Abhaasias kasvatatud eksootilisi vilju. Tema kasvuhoonetes valmivad muu hulgas rohelised ja kollased arbuusid, melonid, aprikoosid, baklažaanid ja paprikad.
Ehkki Endel Peek on juba veerand sajandit Tarvastu kandis talu pidanud, ei ole ta unustanud Abhaasias kasvatatud eksootilisi vilju. Tema kasvuhoonetes valmivad muu hulgas rohelised ja kollased arbuusid, melonid, aprikoosid, baklažaanid ja paprikad. Foto: Marko Saarm / Sakala

Parima võõrkeelse filmi Oscari nominendiks olnud «Mandariinid», mis kõneleb Abhaasias 1990. aastate algul olnud sõjast, tekitab sealt omal ajal pagenud inimestes vastakaid tundeid.

Soe külas jalgpallitreeneri ametit pidava grusiini Zurab Kvaratshelija arvates on see suurepärane linateos, mis maalib juhtunust eheda pildi, aga Peegi-Kuressaare talu peremees Endel Peegi meelest on film täiesti ebaõnnestunud.

Ühepoolne kajastus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles