Püsi nähtaval ja kirjuta alla või pane ennast põlema

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig (montaaž)

​Valimiseelne aeg on täis elevust ja sagimist. Neli aastat on möödunud nagu kondori tiivalöök ja poliitikutel tuleb jälle rapsima hakata.

Kui vahepealse aja on nende tegemistega üldjoontes kursis olnud ainult Andres Kuusk ja Toompea puhvetitöötajad, siis nüüd võime elavnenud rahvateenreid kohata ühissõidukis, arvamuskohvikus ning turuväravas sõbralikult valijaile naeratamas.

Muidu nii hallides toonides aasta algus täitub tõelise värvidemänguga. Kirjud joped, neoontoonides õhupallid ja kuhjadena rohkem või vähem otstarbekat nänni. Jooksuaeg on täies hoos.

Pisut detektiivitööd tehes sai selgeks, et kuigi töö käib, pole varasemate aastatega võrreldes suurt midagi muutunud. Enamasti pommitatakse kodanikke ikka tikutooside, pastakate ja helkuritega. Näiteks Suislepas olla ühe erakonna liiget nähtud oma maasturit bussipeatuses kinni pidamas ning neid asju kohalikele pudelifilosoofidele jagamas.

Üritasin sellele lähtekomplektile semiootilist selgitust leida ning lõpetasin loosungi «Püsi nähtaval ja kirjuta alla või pane ennast põlema» juures. No see selleks. Igatahes võtab rahvas pirtsutamata kõigilt erakondadelt vidinad vastu, sest teinekord ju ikka läheb vaja. Nii sai üks mu tuttavgi toosi tikke. Et saunaahju alla tuld tehes neist eriti tolku polnud, lõi temas mulk välja ja ta luges tikud karbis üle. Lubatud 45 asemel oli seal 25 väävlitipuga kepikest.

Oli see nüüd tootja vimka või oli kandidaadil endal vaja miskit leekidesse tõmmata... Igatahes petta sai lõpuks ikka valija.

Meelde jäi ka Facebook’ist nähtud pilt, kus inimene näitas, et poliitiliseks kingiks saadud puutetundliku ekraani kindad oli keegi enne sõelapõhjaks kandnud. Mnjah, poliitik on ju kah inimene, temagi sõrmed külmetavad.

Kui muidu on nännivalik laias laastus sama nagu ikka, siis hämmastama paneb sel korral kondoomide puudumine. Andestage, kui eksin, aga ükski mu tuttav pole neid valikus tähele pannud. Ehk võideldakse sedasi ühiselt negatiivse iibe vastu?

Pahaaimamatute kodanike taskusse on topitud veel peegleid, täikamme, teepakke ja taskulampe. Nii nende kui eespool toodud näidete valguses jääb siiski õhku rippuma küsimus: mida kandideerijad konkreetse nänni jagamisega taotlevad ja öelda tahavad? Tehke või tina, mina seda välja nuputada ei suutnud. Sestap pärisin aru kuue suurema erakonna esindajailt. Eks otsustage ise, kas sai pilt selgemaks.

Viis küsimust kuue suurema erakonna esindajatele

1. Mis on teie erakonna nänni tänavused hitid? Põhjendage!

2. Mida arvate konkurentide jagatavast kraamist? Mis on silma hakanud?

3. Milline on seos jagatava kraami ja erakonna vaadete vahel? Kas tikkude ja pastakatega soovitakse ka midagi öelda või on need tellijale lihtsalt soodsad?

4. Mis eesmärki valijaile sääraste kingituste jagamine teie arvates täpsemalt kannab?

5. Millistest eetilistest piiridest ei tohiks kinkide puhul teie meelest üle astuda? Kustmaalt algab halb toon?

Foto: Elmo Riig / Sakala

Randel Länts
Sotsiaaldemokraatlik Erakond

1. Väike šokolaad meeldib paljudele. Saab ära süüa ja ei mingit põlematut paberipahna.

2. Asjad on üsna sarnased, sest enamik on ju samast kataloogist tellitud. Keskerakonna lehe ja mõningate flaierite peal polnud erakonna logo. Ma ei pea seda korrektseks.

3. Jään vastuse võlgu. Pigem on küsimus ikka hinnas ja koguses.

4. Isiklikult leian, et see on selline väike meenutamine. Usun, et valijad hindavad kandidaate nende senistest tegemistest ja potentsiaalist lähtudes.

5. Mulle ei meeldi võrdlused ja konkurente halvustavad reklaamid ning hoidun sellest. Samas armastuses ja sõjas on kõik lubatud, võib-olla ka valimiskampaanias.

Foto: Erakogu

Jaak Madison
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

1. Tänavustel valimistel on kõige populaarsemad EKRE tikutopsid: inimesed küsivad neid kogu aeg. Selle edu põhjuseks on kindlasti konkreetne ja julge sõnum topsil.

2. Konkurentide kraam paistab silma tavapärasusega, ei ole tehtud midagi uudset ja meeldejäävat. Pastakad ja helkurid on kõige tavapärasemad ja igavamad ega leia ka kasutamist.

3. Kindlasti on küsimus ka kraami maksumuses, sest EKRE kandidaadid maksavad valimisnänni ise kinni. Teiseks oleme vaadanud loomulikult otstarvet, et inimene saaks asja kasutada.

4. Kui kingitused leiavad valijate seas kasutamist, siis ongi eesmärk täidetud. Valimisatribuutika näitab ka erakonna kampaaniavõimekust ning tahet viia oma sõnum ja programm inimesteni.

5. Vaadates viimaseid valimisi ja erakondade käitumist, paistab, et eetiline piir on väga hägune ning häälte nimel on mindud tihti üle piiri. Erakonnad peavad jääma ka valimisatribuutide tegemisel oma programmiliste sõnumite juurde ning mitte laskuma poriloopimise tasemele.

Foto: Erakogu

Ain Ostra
Vabaerakond

1. Ma usun, et meie pärlid on praktilised väikepakendid seemnete ja maitseainetega. Minu porgandiseemnete sõnum näiteks on see, et porgand parandab nägemist ja selge pilguga ringi vaadates nähakse meie häid ideid. Samuti on selles vihje soovile, et maaelu jätkuks.

2. Tikud on küll praktilised, aga neid valimatult jagades võivad need sattuda ka laste kätte. Samuti kannavad need minu arvates sõnumit «Pange end põlema».

3. Arvestades, et jagatakse sarnast nänni, on seost vaadetega raske leida. Kui midagi jagada, peaks sellel olema praktiline väärtus. Tikud ja pastakad on igavad ning üldjuhul kehva kvaliteediga.

4. Eks püüta kuidagigi meelde jääda – tegudega pole seda ju suudetud. Nänni külvamine pole meie teema, anname ikka siis, kui jutule ka saame.

5. Hulgale asjadele saab halva tooni juurde mõelda, näiteks tikkudele, kondoomidele ja isegi pastakale. Minu meelest on oluline sõnum, mis on konkreetsel nännil, ja see peab positiivne olema. Öelda kuristiku serval «Kindlalt edasi!» on pisut nagu kummaline. Meie «Aru pähe!» on ennekõike suunatud valitsejatele.

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Madis Timpson
Reformierakond

1. Mulle meeldivad kõige rohkem Reformierakonna tellitud helkurid, mida jagasime juba detsembris turu peal. Need on lihtsad ja praktilised asjad, mis võivad päästa elu. Kahju, et seekord puuduvad kondoomid. Neil oli suur menu. Paljud küsivad.

2. Konkurentide kraamiga ma väga kursis ei ole. Ju nad saavad aru, et minule pole mõtet seda jagada.

3. Ma kinnitan, et vähemalt Reformierakonnale on inimelude kaitsmine oluline, sestap ka helkurid ja libisemisvastane killustik. Tikkude kohta mul info puudub, aga kinnitan, et pastakad pole üldse soodsad.

4. Et eelarve on piiratud ja pean selle kõik ise kinni maksma, jagan mina omi meeneid pigem tänutäheks, et inimesed minuga mõtteid jagavad.

5. Raske küsimus. Pigem on asi sõnumites, mida meenete peale trükitakse. Kindlasti ei ole eetiline lubada naistele kaineid mehi ja meestele ilma rahata viina. Või vastupidi. Kahjuks on praegusest kampaaniast näiteid, et lubatakse asju, mida tegelikult ei saa mõjutada riigikogu ega valitsuse liikmed.

Foto: Peeter Kümmel

Gert Elmaste
Isamaa ja Res Publica Liit

1. Raske on pärlit välja tuua, sest kõik valimistooted täidavad eesmärki. Palju on lähtutud ka inimeste soovist. Näiteks on tavapärane, et kohtumisel valitavatega küsitakse pastapliiatsit või peamisi valimislubadusi.

2. Tundub, et ka konkurendid on hakanud järjest rohkem pilku pöörama otsekontaktidele valijaga. Olen kohanud palju valimiskraami ja loodetavasti täidavad kõik need asjad oma eesmärgi.

3. Seos valimismaterjali ja erakonna vaadete vahel tundub olevat otsene. Nimelt ei võimalda telereklaam ega trükimeedia avaldada oma programmi täies mahus. Seetõttu edastavad kandidaadid südamelähedasi teemasid eelkõige personaalsete valimismaterjalide kaudu.

4. Valimismaterjali jagamine on eelkõige informatiivne. IRL jagab kingitusi ka tänumeenetena inimestele, kes on võtnud vaevaks anda meile tagasisidet oma vastustega maksureformi ja muude teemade kohta. Meene kinkija loodab kindlasti, et sellega tuletab ta inimesele meelde oma nime ja kandidaadinumbrit.

5. Arvan, et valimismaterjal ei tohi olla valijat või konkurenti halvustav või solvav.

Foto: Jaan Pääsuke

Helmut Hallemaa
Keskerakond

1. Olulisim ja informatiivseim on meie kolme numbriga ajaleht või valimisleht Viljandi- ja Järvamaa Teataja. Viimane number sopsas just postkastidesse.

2. Eks igal ole omad taotlused, põhimõtted, soovid, võimalused. Sellest tulenevalt on ka valimismaterjalid kokku pandud. Loodan, et valija teeb üha enam valiku erakondade sisuliste taotluste ja tegevuse alusel ning lähtudes sellest, mille eest erakonnad ja kandideerijad seisavad ning seisnud on.

3. Seos jagatava kraami ja erakonna vaadete vahel on otsene. Ka pastakad ja tikud toovad ju erakonda ja kandidaati avavat teavet. Jah, oma pinna võimaluste piires.

4. Kõik need asjad kannavad ikkagi ühte eesmärki: avada erakonna ja valimisnimekirja lubadusi ning anda teavet kandidaadi kohta. See on kahepoolne kohtumine ning mina arvan küll, et on hea, kui sellest jääb väike mälestus ka valijale. Meie aga saame teada, millest inimesed mõtlevad ja mida soovivad.

5. Kindlasti ei ole kohane nänni ülesehitamine teiste erakondade labasele solvamisele, veelgi enam isiklike valimisväliste rünnakute toomine sellistesse asjadesse. Isiklikult pean labaseks ka delikaatsete inimsuhete ja inimese kehaosade kajastamist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles