«Võib-olla me pühendusime rohkem. Samas võtsime asja naljaga pooleks. Kui liiga tõsiselt teha, ei tule vist midagi välja,» arutleb Viljandi gümnaasiumi kümnenda klassi noormees Stefan Airapetjan selle üle, miks tema osalusel mullu hilissügisel sündinud õpilasfirma ootamatult edukaks kujunes.
Lisaks finantskirjaoskuse selgeksõpetamisele, mida gümnaasiumi majandusprogramm nii või teisiti ette näeb, tahab Viljandi kool julgustada majandusõppe suuna noori ise ettevõtluses kätt proovima. Nii on nendel juba esimesel aastal kohustus organisatsiooni Junior Achievement Eesti toel õpilasfirma asutada. Väikestes gruppides tehakse läbi ettevõtte loomise ning kauba tootmise ja turustamise protsess.
Tähtis müügitöö
Õpilasfirmasse SAO panustavad kolm koolivenda: Ott Martens, Joosep Pill ja Stefan Airapetjan. Viimati nimetatu oma lobeda ja konkreetse jutuga on neist vaieldamatult kõige väljapaistvam ning kannab seetõttu müügijuhi kohuseid. «Saime kohe aru, et vähemalt sama tähtis kui toode ise on müügitöö. Kui olla aktiivne, sarmikas ja teha nalja, siis lööd läbi,» ütleb ta veendunult.
Õppeaasta algul tulevasele ettevõttele tegevussuunda valides ei tahtnud poisid midagi juhuse hooleks jätta ja seepärast pidasid nad kohe teadlikult silmas jõuluaega. Kui esialgu kavatsesid nad keskenduda küünlasüütajatele ja -kustutajatele, siis idee küpsedes kujunes põhitooteks hoopis pokaalis geelküünal. Nüüdseks on SAO küünlad kõledal ajal hubast leegikuma jaganud juba sadakonnas kodus. Need on hästi kaubaks läinud nii Tartus kui Tallinnas õpilasfirmade laatadel, aga ka näiteks Viljandi jõuluturul.
Kindla peale minek
«Arvasime kohe, et küünlad on tasuv toode, eriti kui neid teevad ja müüvad poisid. Ütlesin teistele: kallid sõbrad, ärge muretsege, mina olen müügijuht, me ei saa märkamatuks jääda,» räägib Stefan Airapetjan senistest kogemustest ning lisab, et Viljandis meelitasid nad kliente ligi muu hulgas sellega, et pakkusid võimalust ise letinurgal oma küünal meisterdada.
Küünalde valmistamiseks tarviliku geeli ja tahi tellivad poisid internetist. Pokaale, mille sisse praeahjus sulatatud mass valatakse, ja kaunistusi ostetakse vajadust mööda Viljandi kodutarvete kauplustest. Turustamisel kannavad tähtsat rolli ka jäigast paberist volditud karbid ja purgikaanest kujundatud leegikustutajad.
Neile, kes küünlaid hulgi ostavad, pakutakse kenakest soodustust. Muidu on ühe käsitööna valminud ja pakendatud küünla müügihind 10 eurot.
Küsimusele, kui suur on toote omahind ja kui palju asjaosalised ühe küünla müügist kasumit teenivad, vastab SAO tegev- ja finantsjuhi kohuseid kandev Ott Martens nagu vilunud ärimees: «Vaat seda me ei ütle. Meile on koolis räägitud, et sellist asja ei kuulutata otse ja laiale ringile.» Küll aga möönab Martens, et üksnes hinde saamise nimel nad ei rabele – selge see, et ettevõtmine on end rahaliselt ära tasunud. Äri käib päriselt.
Tootmisjuht Joosep Pilli selgituse kohaselt ei ole geelküünalde valmistamine keeruline, kuid nõuab üksjagu aega. Seega tuleb õpilasfirma pidamist targalt kombineerida teiste koolipoisile omaste tegevustega.
See, kas ja millises suunas SAO edasi võiks areneda, on Pilli sõnul esialgu lahtine. Asjaosalised on endale teadvustanud, et kevadel ja suvel pole küünaldega suurt müügiedu oodata, ning praegu nuputavad nad, millega sel ajal laineid lüüa. Seni on isekeskis räägitud näiteks jäätisekokteiliärist, kuid midagi kindlat pole veel söandatud sihikule võtta.
SAO osanikud kinnitavad justkui kokkulepitult, et praktikal põhinev õppetöö on neid seni tugevalt paelunud ning andnud õhina midagi vahetult saavutada.
«Tegelikult on meil äritegemise pisik sees juba lapsepõlvest peale: mudelautosid ärisime omavahel pidevalt. Aga nüüd on uus tunne,» sedastab Martens.
Läinud laupäeval tunnustati SAO-d Tallinnas järjekordsel üle-eestilisel õpilasfirmade laadal innovatsioonivõistluse teise kohaga. Žürii tõstis seejuures esile just osavat turundus- ja müügitööd.
IDEED
Geelküünlaid pakkuva SAO kõrval on ka teised sel õppeaastal Viljandi gümnaasiumis loodud õpilasfirmad tublisti toime tulnud.
• FizzBath valmistab vannivees kihisevaid ja eeterlike õlidega lõhnastatud pallikesi.
• Ampsa Päeva teeb küpsiseid, millele on lisatud mõttetera.
• Puu-Plussi nime alla koondunud neidude äriidee põhineb dekoratiivsetel puukestel, mida ostja saab oma soovi järgi ehtida.
• SpaceFrog loob Android-tarkvara kasutavate telefonide tarvis mängurakenduse.
• B4E valmistab mitmeotstarbelisi telefonikotte.
Allikas: Viljandi gümnaasium
ARVAMUS
KÜLLI HIIEMÄE-METSAR,
majandusõpetuse õpetaja
SAO poisid on tegevused oskuslikult ära jaganud. Joosep on tootmisjuht, kes valdab hästi geelküünla koduse tootmise tehnoloogiat ja materjali, on kohusetundlik ja täpne ning mulle tundub, et ka disainerioskustega. Ott on tugeva tahtejõu ja selge nägemusega juht, kes koostas hea äriplaani ning hoiab meeskonna vaimu üleval. Stefan on müügitöös väga osav, sest valdab loomupäraselt müügitehnikaid ning on julge ja avatud.
Tegelikult on nendega seotud ka neljas noormees, Alari. Tema töö selles projektis puudutab eelkõige lõpparuande finantspoolt.
Eelkõige kolm esimest noormeest on väga teotahtelised ja motiveeritud. Kõik nad on ka majandusõppes, nii vähe kui esimesel aastal õpitud, üsna tugevad ning leiavad kiiresti seosed praktika ja teooria vahel. Kindlasti on üks oluline edutegur see, et nad võtavad nõu kuulda ja rakendavadki kohe seda oma tegevuses. Loodan, et nad jätkavad koostööd, sest nende ettevõtmises on veel arenguruumi.