Viljandi pered ütlevad annetatud rahast ära

Kristiina Baum
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi-Nuia muusikakooli direktor Margus Põldsepp oma õpilastega oli üks paljudest, kes heategevuslikus telesaates «Jõulutunnel» üles astus.
Karksi-Nuia muusikakooli direktor Margus Põldsepp oma õpilastega oli üks paljudest, kes heategevuslikus telesaates «Jõulutunnel» üles astus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Jõuludest saati otsib lastekaitse liit neid, kellele «Jõulutunneli» programmi käigus kogutud annetusi jagada. Viljandimaal on huvi selle vastu olnud leige ja lastekaitsetöötajad pingutavad, et ainulaadne võimalus käest ei libiseks.

Toetuse küsimiseks on jäänud veel üheksa päeva. Viljandi, Võhma, Tarvastu ja Abja valda pole laekunud ühtegi avaldust lapsevanematelt, kes sooviksid heade inimeste annetatud raha kasutada oma lapse huvitegevuseks.

Tarvastu valla lastekaitse­spetsialisti Krista Hanssoni sõnul polnud eilseks ühtegi avaldust laekunud, ehkki talle on teada rohkem kui 20 last, kelle pere võiks seda võimalust kasutada.

«Et avalduse peab tegema lapsevanem, siis võimalik, et osa peresid loobub. Mõni ei taha juba sellepärast, et peab lastekaitsetöötaja poole pöörduma. Mõned jälle ei taha abi toetusena saada,» otsis Krista Hansson põhjusi, miks Tarvastu valla rahva huvi on nii leige olnud.

Spetsialist lisas, et uus teade võimaluse kohta «Jõulutunneli» käigus kogutud annetustest lapse huvitegevuseks toetust küsida ilmub õige pea kohalikus ajalehes.

Sotsiaaltöötajast sõltub

Võhma sotsiaalnõunik Lea Ibrus arvas, et lastekaitse liidult tuli iseenesest hea pakkumine.

«Kuidas see lõpuks välja kukub, eks paista,» ütles ta.

Ka Võhma pered on Ibruse sõnul näidanud üles väga väikest huvi. «Meile ei ole laekunud ühtegi avaldust,» kinnitas ta eile. Imestama pani teda sealjuures asjaolu, et kogu riigis on sellest palju juttu olnud.

Lea Ibrus on oma sõnul jaganud avaldusi nendele peredele, keda on arvanud toetust vajavat. Tööd on tehtud ka sellega, et teave jõuaks võimalikult paljudeni. «Kodulehel on info üleval ja täna lähen kooli sellest rääkima,» täpsustas ta.

Lea Ibrus oli sunnitud tõdema, et abivajav inimene kätt välja sirutama ei rutta. Sotsiaaltöötaja hinnangul on palju asju, milles peab inimesi tagant torkima, ja kui kõigi abivajajateni ei jõuta, öeldakse varsti, et kuidagi ei aidata ja midagi ei tehta. Lea Ibrus loodab siiski, et avaldused päris tulemata ei jää. «Üheksa päeva on veel aega.»

Ka Abja vallale pole sotsiaal- ja noorsootöö spetsialisti Maie Bratka sõnul ühtegi avaldust laekunud. «Tagasihoidlik on see asi olnud,» nentis ta. Kuigi Abja vald on toetuse saamise võimalust mõnele perele pakkunud, ei meenunud spetsialistile ükski, kes võiks vajada abi sellisel moel, nagu lastekaitse liit seda praegu pakub.

«Meil tasulisi huviringe kohapeal pole ja väljaspool maksab vald lapse huvitegevuse kinni,» ütles ta ja tõdes, et Abja vallas tõepoolest seda muret pole olnud, et mõni laps peaks majanduslikel põhjustel huvitegevusest loobuma.

Polnud ette teada

Et pere peab toetuse saamiseks ise avalduse esitama, arvas sotsiaaltöötaja, et osa peresid läheb kaduma. «Natuke on veel tähtajani aega. Avalduste esitamine võib ka viimasele minutile jääda,» oletas Maie Bratka. Samas ütles ta, et selleks, et mõni avaldus laekuks, peaks omavalitsus omaltpoolt vaeva nägema.

Lastekaitse liidu heategevusprogrammi «Jõulutunnel» projektijuhi Helen Karu sõnul ei oska selliseid asju ennustada keegi. «Samas on mõnes maakonnas väga palju avaldusi laekunud,» sõnas Karu, kuuldes viljandimaalaste leigest huvist.

Ka ei ole Karu kinnitust mööda lastekaitse liit pannud valdade lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatele suurt tööülesannet otsida kindel arv abivajajaid. «Oleme väga õnnelikud, et lastekaitsetöötajad on selles suures projektis meie partnerid. Kui keegi leiab, et tal on seda taotlust vaja, saab ta nende poole pöörduda,» sõnas Karu.

«Jõulutunneli» projektijuhi sõnul saab abivajajaid sellisest võimalusest teavitada meediaväljaannetes ja kodulehtedel, aga edasi peavad pered juba ise otsustama, kas nad esitavad avalduse või mitte.

Kas annetuste jagamine saab teoks samamoodi ka järgmisel aastal, ei osanud Helen Karu veel ütelda. «Sõltub tagasisidest ja järgmise aasta sihtrühmast, aga see ei ole veel teada. Praegu oleme õnnelikud, et saame individuaalselt aidata neid peresid ja lapsi, kes seda vajavad.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles