Mitte et ma kõikvõimalikke õndsas kabinetivaikuses sündinud projektiaastaid, teemakuid ja -päevi kuidagi üle tähtsustaksin, aga natuke piinlik ikkagi, et mullu magati Soomes elanud ja loonud mitmekülgse ja toreda Tove Janssoni 100. sünniaastapäev meil enam-vähem kollektiivselt maha. Ainus organiseeritud märk selle tähistamisest oli Soome Instituudi kokkupandud näitus «Elada, unistada, hõljuda – Tove Jansson (1914–2001)», mis alustas oma teekonda sügisel ja on nüüd jõudnud mõneti kahandatud mahus viimaks Viljandi linnaraamatukokku.
Tellijale
Kellele ei meeldiks muumid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitusel vaadeldakse armastatud kirjanikku, kunstnikku ja muumide loojat talle omases ümbruses. Lapsepõlvekodu Katajanokka linnajaos, Ullanlinna ateljee ja Pellinki saarestik – kõik need kolm paika on mõjutanud tema loomingut, kõigist enam ehk saarestiku ilu ja üksindus.