Tartu rahulepingu 95. aastapäeva mälestushetk peeti Viljandis Johan Laidoneri ratsamonumendi juures täna, 2. veebruari päikesetõusul kell 8.24.
Viljandis tähistati päikesetõusul Tartu rahulepingu aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi maavanem Erich Palm asetas koos Viljandi linnapea Ando Kivibergi, Kaitseliidu Sakala maleva pealiku major Ahto Alase ning Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevjuhi Lembit Kruusega mälestuskimbud Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile.
«Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ning mälestushetk aitab seda meeles hoida,» ütles Viljandi maavanem Erich Palm, asetades kimbu Viljandi maavalitsuse poolt Eesti riigi nimel kõikide rahuloojate mälestuseks. Linnapea Ando Kivibergi sõnul võib Tartu Rahu pidada Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks.
Rahulepingu kohaselt sai Eestimaa pind vallutajatest üle sajandite vabaks. Lõppenud oli 431 päeva kestnud Vabadussõda, mis nõudis Eestilt ja tema liitlastelt üle 5000 inimelu. Võit kallaletungijate üle õnnestus ning lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes «igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta.»
95 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahuleping, millega lõpetati Vabadussõda ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.