Kui veel mõne aasta tagusest ajast on meeles kõrged lumehanged, mis nii mõnegi külatee läbimatuks muutsid, siis seekordsel talvel napib valget maakatet isegi suusatamise jaoks.
Klimatoloog: tänavune talv kipub näitama, et aastad pole vennad ega talved õed
31. jaanuar 2015, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänavune talv kipub näitama, et aastad pole vennad ega talved õed. Talv pole veel läbi, aga juba on nurisejaid, et pole nagu seda õiget aastaaega veel näinudki,» ütles Keskkonnaagentuuri klimatoloog Ain Kallis. «Aga pole midagi teha – elame ju sellises maakera paigas, kus ilmastik on väga muutlik.»
Ta täheldas, et siinsete inimeste rahakotile olid vast kõige kergemad õige ammused talved aastail 1924/1925, viimati aga 2007/2008, kui peaaegu lund maha ei tulnudki. «Ühe mu kolleegi vanaisa rääkinud aga, et mingil talvel 1920. aastatel veebruaris kaevanud ta vestiväel aias,» meenutas ekspert.
Soojade talvede tekkepõhjusi tuleb otsida üldise õhuringluse ehk atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasustest. Seda kujundavad meie kandis suurte õhurõhkkondade, Islandi miinimumi ja Assoori saarte kandis asuva kõrgrõhkkonna muutumised ehk niinimetatud Põhja-Atlandi ostsillatsioon ehk võnkumine. Sellest sõltub Kallise sõnul palju, kas meie talvesid mõjutavad külmad õhuvoolud Põhjast või saabuvad hoopis soojemate, niiskemate ja tuulisemate tsüklonite seeriad Läänest.
«Ilma ja kliimat kujundavad protsessid on kaunis keerulised, sestap pole ühegi aastaaja ilmastiku prognoos täpne,» selgitas ta ja lisas, et kui meenutada, siis ennustasid ju äsja paar suurt ilmakeskust Põhja-Euroopasse erakordselt karmi talve.
«Peab alati meeles pidama, et ka mitu sooja või külma talve või suve jutti ei näita sugugi kliima muutumist ühes või teises suunas,» nentis ta. «See värk iseloomustab vaid selle kõikumise ulatust.»