Kellele läheb korda Puiatu rahva koolimure?

Enn Siimer
, Eesti maakoolide ühenduse juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Siimer
Enn Siimer Foto: Elmo Riig / Sakala

EILNE SAKALA avaldas loo Puiatu kooli perspektiivitusest. Mind ajendas sulepead haarama veendumus, et väikekoole ei tohiks hakata kergekäeliselt likvideerima. On tõesti kohti, kus kooli pole mõtet hambad ristis hoida,  aga kui koolis on üle 12 lapse, peaks igal juhul olema võimalus seda säilitada.

Kui väikeses kohas – olgu see siis Puiatu või Tääksi või mis tahes muu tühjenemise tendentsi näidanud, kuid siiski mitte perspektiivitu kant – pannakse pillid kotti, siis sinna need jäävadki ja muusikat enam ei tule. Puiatus pole ettevõtluse seis sugugi lootusetu. Ent kui pole enam kooli, puudub noortel ettevõtlikel inimestel motiiv sinna elama kolida või tööd tegema minna. Eriti kui ümbruskonnas on teisigi linnalähedasi külasid, kus säärast muret pole.

Otsustaja on ikka kohalik kogukond. Kas seal leidub inimesi, kes tahavad oma kooli eest seista ja on koduläheduse nimel nõus seda igati toetama? Võtsin osa kooli perspektiivi aruteludest ja sealt jäi mulle küll veendumus, et kohalikud inimesed tahavad oma kooli säilitada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles