/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
Vahepeal muutus meie majapidamises erakordselt populaarseks üks veidralt käituv mõõgakangelane. Kakerdas teine pidevas vines ja võõbatud silmadega mööda teleriekraani ning kadus siis võimukandjatele pikka nina tehes oma pätikambaga jälle silmapiiri taha.
Pikka aega hoidusin end teemaga kurssi viimast. Mäletasin veel liiga selgelt, kuidas lapsepõlves musketäride ja kapten Granti laste süül pärismaailm vägisi kaugesse udusse hajuma kippus. Aga kellele oleks vaja perepead, kes silmaklapiga ja rummipudel kaenlas mööda elamist hekseldab ning igal täis- ja pooltunnil «Aaarghh!» röögatab.