Ilmar Mändmets – kodune tunne nii diplomaatias kui talupidamises

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmar Mändmets. Roheline nool tähistab esimest korda riigikokku pääsemise aastat ja punane viimase lahkumise aastat. Andmed pärinevad riigikogu kodulehelt.
Ilmar Mändmets. Roheline nool tähistab esimest korda riigikokku pääsemise aastat ja punane viimase lahkumise aastat. Andmed pärinevad riigikogu kodulehelt. Foto: Elmo Riig / Sakala

​Ilmar Mändmetsa nimi võib olla nooremale põlvkonnale tundmatu, kuid tema karjäär on olnud edukas ja vaheldusrikas. 1992. aasta riigikogu valimistel kogus ta valimisliidu Kindel Kodu ridades 2747 häält ja osutus valituks. 1995. aasta valimistele läks ta vastu Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas ning saavutas samuti edu. Aastatel 1995–1997 oli ta Tiit Vähi teises ja kolmandas valitsuses põllumajandusminister, hoolimata sellest, et ühtegi erakonda ta ei kuulunud. 

Kolmandat korda Mändmetsal, siis juba erakonna Mõõdukad liikmena, parlamenti pääseda ei õnnestunud. Tööelu viis ta aga 2000. aastal seitsmeks aastaks Rooma. Seal oli ta ametis Eesti alalise esindajana ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni juures. Teisisõnu oli ta majandusdiplomaat. Aga selline diplomaat, kes pidi olema muu hulgas nii iseenda sekretär kui autojuht – rohkem inimesi Eesti esindusse lihtsalt ei kuulunud.

Praegu peab Mändmets Viljandi piirist 800 meetri kaugusel Peetrimõisa külas Uue-Rõuna talu. Tema esimene kõrgharidus on omandatud agronoomi erialal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles