T, 16.04.2024
Ilm
Horoskoop
Tellimine
Kuuluta
Tingimused
Reklaam
Toimetus
Klienditugi
RUS
ENG
Tellijale

Lisaks ravimitele on väga suur abi saatusekaaslastega suhtlemisest

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta algusest kuni 19. detsembrini oli Tartu kiirabi saanud 45 000 väljakutset ja neist 1598 epileptilise krambihoo pärast. Viljandi piirkonnas sõideti sel põhjusel patsiendi juurde 228 korral. Arstid kardavad pühi, sest tavaliselt on ohtlik krambihoog tabanud nii mõndagi pidutsejat, kes on ohtralt alkoholi tarbinud.
Selle aasta algusest kuni 19. detsembrini oli Tartu kiirabi saanud 45 000 väljakutset ja neist 1598 epileptilise krambihoo pärast. Viljandi piirkonnas sõideti sel põhjusel patsiendi juurde 228 korral. Arstid kardavad pühi, sest tavaliselt on ohtlik krambihoog tabanud nii mõndagi pidutsejat, kes on ohtralt alkoholi tarbinud. Foto: Ants liigus (Pärnu Postimees)

Epilepsia ehk langetõbi on haigus, mis raskemal või kergemal kujul kimbutab elu jooksul tervelt kolme protsenti inimestest. On ka neid, kes peavad kogu elu ränkade epilepsiahoogudega arvestama.

Viljandi haigla neuroloog Aili Orula, mis haigus epilepsia on?

Epilepsiat on ajaloos tuntud isikutel kirjeldatud juba sadu aastaid tagasi. Haigusele on pakutud hulk seletusi, äärmuslikumad neist seotud kurjade vaimude ja nõidumisega. XX sajandi esimesel poolel hakkas arenema elektroentsefalograafia (EEG). See on uuringumeetod, mis võimaldab registreerida aju elektrilist talitlust. EEG abil sai selgeks, et epilepsia alus on peaaju närvirakkude grupi elektrilise talitluse häire. EEG on epilepsia uurimisel ja diagnoosimisel sama oluline kui EKG südamehaiguste korral.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles