/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
Teisipäeva lõuna paiku astus viljandlane Gert Elmaste Sakala toimetuse majast välja. Ukse peal nägi teda tuttav ja jahmus. Nimelt oli tuttav parasjagu teel pangakontorisse, et Elmastele, kes oli tema teada Suurbritannias Newcastle`is hätta sattunud, rahaülekanne teha.
Mõlemad mehed olid langenud küberkuriteo ohvriks.
Hommikul ärgates oli Gert Elmaste oma telefonist leidnud 17 vastamata kõnet. Tema esimene mõte oli, et keegi on surnud.
Kiiresti selgus, et asi on siiski muus. Kõik helistanud inimesed ja veel väga paljud teised olid saanud samal hommikul Elmaste meiliaadressilt kirja pealkirjaga "kiireloomuline". Selles seisis, et ta on Newcastle`is reisil olles jäänud varguse tõttu ilma kõigist dokumentidest ja krediitkaardist. Adressaatidelt paluti 1000 eurot lühiajalist laenu.
Esimese hooga mõjub too kiri suhteliselt usutavana. Ehkki leidub keelevigu, pole üldpilt kaugeltki nii hull, kui tuntud Google`i tõlkeprogrammi puhul. Ja kuigi kirja alguses pole tervitust, on see lõpetatud täpselt nii, nagu Elmastel on kombeks.
Tegelikult polnud oma kodus maganud Gert Elmaste kõnealust kirja loomulikult kirjutanud. Selle taga olid petturid, kes olid tema Gmaili konto kaaperdanud. Kuid nagu öeldud, ei olnud saadetud kiri nii läbinähtav, nagu niinimetatud Nigeeria petukirjad.
"Pettuse kohta on see tõesti hästi tehtud," lausus Elmaste.
Veebikonstaabel Maarja Punaki sõnul muutuvadki kontosid kaaperdavate kurikaelte esmased abipalved keeleliselt üha korrektsemaks. Ta lisas aga, et kui kirjavahetus peaks jätkuma, on järgmistest kirjadest üsna selgelt aru saada, et need on koostatud tõlkeprogrammi abiga.
Poliitsfääris tegutseva Elmaste meiliaadressilt saadetud kirja said teiste seas mitu Sakala ajakirjanikku. Ühe toimetuse liikme saadetud vastusele, milles küsiti, kuidas saaks aidata, laekus nelja minutiga teie-vormis läkitus koos Newcastle`is asuva Santanderi panga aadressiga, millele paluti ettevõtte Western Union kaudu summa kanda. See kiri oli juba esmapilgul kummaline.
Maarja Punaki sõnul on niisugused petukirjad hakanud levima viimase aasta jooksul. Kõigepealt soovitab veebikonstaabel võtta väidetava hädasolijaga ühendust muid kanaleid pidi, näiteks telefonitsi, et olukorrast selge pilt saada. Välisriigist toime pandud kelmuste puhul on raha tagasisaamise tõenäosus tema sõnul väike.
Esimese paari tunniga sai Gert Elmaste oma sõnul telefonikõne umbes sajalt inimeselt, kes kahtlase e-kirja kohta küsisid. Kui ta Sakala toimetusse oma lugu rääkima tuli, avaldas ta veel lootust, et keegi ei hakka rahaülekannet tegema.
Elmaste tuttav, kes seda siiski tegi, pöördus politsei poole. Politsei alustabki niisugustel puhkudel menetlust juhul, kui petukirja tagajärjel on kellelegi tekitatud materiaalne kahju. Pettuse ohvriks langenud inimene oli saanud Elmaste ütlemist mööda pärast esimese ülekande tegemist kirja, milles paluti täiendav rahasumma saata.
Western Unioni reeglid näevad ette, et raha väljavõtmiseks peab isik tõendama, et tema on see, kelle nimele summa laekus. See, kas kelmuse õnge läinud Elmaste tuttav on oma rahast ilma või milline on tõenäosus see tagasi saada, oli loo kirjutamise ajal ebaselge.
Tagantjärele tarkusena leidis Gert Elmaste teisipäeval, et ta oleks pidanud kohalikule postifirmale Omniva teada andma, et on säärase kuriteo ohvriks langenud. See võinuks tema meelest aidata ära hoida postkontoris Western Unioni kaudu ülekande tegemise. Hiljem ta teavitaski Omnivat.
Omniva kommunikatsioonijuht Kadri Tonka kinnitas teisipäeva õhtupoolikul Sakalale, et Elmaste antud info on kõikidesse postkontoritesse edasi saadetud. Ta lisas, et Omniva ei saa otseselt keelduda ühegi ülekande tegemisest, kui selleks pole seaduslikku alust, küll aga saab klienditeenindaja juhtida ülekannet teha sooviva inimese tähelepanu suuri kahtlusi tekitavatele asjaoludele, juhul kui neid on. Meilikonto kaaperdamise ohvriks sattunutel soovitas Tonka Omniva nimel kõigepealt politseisse pöörduda.
Politsei omakorda soovitas oma konto peremeheks jäämiseks regulaarselt kontrollida ja vajaduse korral uuendada arvuti viirusetõrjeprogramme ning regulaarselt uuendada meilikontode paroole. Kui kurjategijad on juba kahju teinud, tuleb meilikonto tagasisaamiseks teenusepakkujale teada anda, et võõrad on kontot kuritarvitanud. Kui inimene on meilikonto tagasi saanud, tuleb ära vahetada selle ja muude sellega seotud sotsiaalvõrgustike paroolid ning anda tuttavatele teada, et viimaste teadete saatja ei ole olnud tema.
Gert Elmaste sai oma konto koos kogu seal oleva infoga kätte sama päeva jooksul.