Viljandi vald kutsub nelja naabrit ühinemise üle läbi rääkima. Kui julgest plaanist asja saab, tekib omavalitsus, mis hõlmab maakonnast enam kui kolmandiku.
Viljandi vald läheb suurt tükki hammustama
Olgugi et nelja valla liitmisest üheks suureks, rõngana Viljandit ümbritsevaks omavalitsuseks on möödas napp aasta, otsustasid sealsed rahvaasemikud vallavanem Ene Saare ettepanekul asuda juba järgmist suurt haldusterritoriaalset muudatust õhutama. Nimelt tehakse lähiajal Viljandi linna ning Tarvastu, Kõpu ja Kolga-Jaani valla esindajatele ettepanek istuda taas ühinemisläbirääkimisteks laua taha.
Kui Viljandi valla ja linna liitumise üle on avalikult spekuleeritud varemgi, siis naabervaldade mängu haaramine tuli mõneti üllatusena.
Keskus Viljandi
Ene Saar märkis neljapäeval volikogu liikmetele plaani põhjendades, et kõigi nimetatud omavalitsuste tõmbekeskus on Viljandi ning seetõttu oleks loogiline nende juhtimine ühendada. Lisaks sellele, et ühinemine muudaks piirkonna haldussuutlikumaks, annaks see vallavanema hinnangul võimaluse inimeste teadmisi ja oskusi, aga ka avalikku vara ja raha mõistlikumalt kasutada.
Muu hulgas tõstis Saar suurvalla loomise juures esile võimalust hakata senisest süsteemsemalt tegelema kohaliku ettevõtluspoliitikaga.
Viljandi linnavolikogu esimees Randel Länts kinnitas, et arvab isiklikult naabrite ettepanekust hästi ning loodab, et peagi algavad kõnelused kujunevad tulemuslikuks. «Olen alati arvanud, et Viljandi linn ja vald peaksid mingi aja jooksul ühinema. Loomulikult tuleb läbirääkimistel üksikasju vaagida, aga kui ühtegi põhimõttelist takistust ei ilmne, võiks minu pärast asja juba järgmiste valimiste aegu ehk 2017. aastal ära teha,» lausus ta.
Pigem terve maakond
See, miks Viljandi vald otsustas ühinemisläbirääkimistele kutsuda korraga neli omavalitsust, jääb Randel Läntsile siiski arusaamatuks. Tema meelest on mõtet rääkida kahest võimalikust stsenaariumist: kas liita vald ja linn või teha kogu maakonnast üks omavalitsus. «Olen veendunud, et kui meie kaks siin keskel omavahel rääkima hakkaksime, oleks see juba piisav motiiv ka teistele, mõtlemaks kogu maakonna kokkupanemise üle,» ütles linnavolikogu juht.
Viljandi volikogus opositsioonis oleva Keskerakonna kohalik liider Helmut Hallemaa on erinevalt Randel Läntsist liitumisläbirääkimiste alustamise suhtes pigem negatiivselt meelestatud. Esiteks peab ta Viljandi 730-aastase linnaõiguse lörtsimist vallasisese linna staatusega lubamatuks. Teiseks tuleks Hallemaa meelest kõnelustele minemise või minemata jätmise üle otsustada tervet linnarahvast kaasaval referendumil.
«Kui maakonna keskosas olevad vallad peaksid otsustama omavahel liituda, oleks see ehk isegi hea, aga linn peaks maakonnakeskusena jääma igal juhul omaette. See ei ole ainult nime küsimus, vaid põhimõtteline valik. Linn ja maa on kaks erinevat keskkonda ja nende segamine ei annaks mitte midagi head,» argumenteeris linnavolikogu opositsionäär.
Küsimusele, kuidas ta suhtuks terve maakonna kokkupanemisse üheks suureks vallaks, vastas Hallemaa, et see oleks juba täiesti teist masti algatus ja kui siis säiliks Viljandil tugeva keskuse roll, võiks seda arutada küll.
Viies kõnealuses omavalitsuses elas tänavu 1. jaanuaril 33 798 inimest, neist Viljandis 18 490. Kui väljapakutud idee peaks realiseeruma, tekiks vald, mille pindala küüniks üle 1600 ruutkilomeetri.
ARVAMUS
ALAR KARU,
Tarvastu vallavanem
Inimesed liiguvad järjekindlalt maalt suurematesse keskustesse, mistõttu tuleb varem või hiljem otsustada, kas praeguse haldusjaotuse säilitamine on ikka mõttekas. Seepärast loodan väga, et meie vallavolikogu nõustub Viljandi vallavolikogu ettepanekul mõttetalgutel osalema. Üksnes nii saame selgeks vaielda, millal on muudatusteks õige aeg.
Minu isiklik seisukoht on, et kogu Viljandimaast peaks saama üks vald. Millal see võiks teoks saada, on muidugi omaette küsimus.