SEB «Ettevõtlusbaromeeter»: Viljandimaa ettevõtteid köidab innovatsioon

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB Lääne regiooni juht Tiina Ormisson
SEB Lääne regiooni juht Tiina Ormisson Foto: Peeter Langovits

Viljandimaa ettevõtted on käibekasvu osas vähem optimistlikud kui aasta eest, näitab SEB panga oktoobris ja novembris tehtud uuring «Ettevõtlusbaromeeter ». Huvi toodete ja teenuste uuendamise vastu on Viljandi ettevõtetel säilinud ning eksportturgude asemel pööratakse rohkem tähelepanu siseturule.

Uuringus liigitati optimistideks need ettevõtted, kes kavatsevad järgmisel aastal kasvatada käivet vähemalt 15 protsenti. Viljandimaal on optimistide arv aastaga kahanenud 20 protsendilt 10 protsendile.

Eesti ligi 3000 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) seas tehtud uuring näitab, et keskmine ettevõtluse optimism kahanes 25 protsendilt 20-le. Maakondadest on endiselt kõige optimistlikumad Harjumaa ettevõtted. Sektoritest hoiavad optimistlikku positsiooni kaubandus- ja tööstussektor. Sellele lisandus ka ehitussektor, mis kuulus eelmisel aastal kõige pessimistlikumalt meelestatud sektorite hulka.

«Viljandimaa ettevõtlusoptimismi langus ei tähenda piirkonna majanduslikku stagnatsiooni. Ettevõtted orienteeruvad ümber siseturule ning otsivad võimalusi toodete ja teenuste uuendamiseks, mis aitab kindlustada turupositsiooni ja võib soodustada sisetarbimise kasvu,» kommenteeris uuringut SEB Lääne regiooni juht Tiina Ormisson.

Ekspordi asemel on tähelepanu siseturul,
suuremaid investeeringuid tehakse vähem

Aastaga on uutele turgudele sisenevate või olemasolevatel eksportturgudel laienevate Viljandimaa ettevõtete osakaal vähenenud 38 protsendilt 22-le. Võrreldes eelmise aastaga on suurde langusse läinud Viljandimaa ettevõtete investeerimisplaanid: 2014. aastaks kavandas üle 30 000 euro suuruseid investeeringuid 53 protsenti Viljandimaa ettevõtetest, järgmisel aastal plaanib seda teha vaid 20. Viljandimaa näitaja on 4 protsenti suurem Eesti keskmisest näitajast ning koos Ida-Virumaa ja Järvamaaga moodustavad nad kolm kõige aktiivsemalt investeerida planeerivat ettevõtluspiirkonda Eestis.

Kõige väiksema investeerimisvalmisolekuga on Valgamaa ettevõtted, millest investeeringuid planeerib vaid iga kümnes.

«Praegune majanduslik olukord pakub ettevõtetele nii väljakutseid kui ka võimalusi. Majanduse tugevnedes muutub investeeringute tegemine varasemast kulukamaks, seega on praegu hea hetk investeeringuteks neile, kes soovivad konkurente tulevikus edastada ning tänu valitsevale madalale raha hinnale kulusid kokku hoida,» märkis Ormisson.

Uusi töökohti luuakse vähem,
uuendus on keskmes

Küsitletud ettevõtted plaanivad Eestisse järgmisel aastal luua ligi 1500 uut töökohta, mis majanduslikku olukorda arvestades on üle ootuste kõrge näitaja. Töötajate arvu vähenemist näeb ette ainult neli protsenti Eesti ettevõtetest. Viljandimaal kavatses aasta eest palgata uusi töötajaid 28, kuid nüüd kavatseb seda teha 13 protsenti ettevõtetest. Eesti keskmine näitaja on 23 protsenti (eelmisel aastal 27).

Uuendusi planeerivate ettevõtete arv on Eestis aastaga kasvanud 59 protsendilt 73-le. Ka Viljandimaa ettevõtted peavad toodete ja teenuste uuendamist tähtsaks ning järgmisel aastal plaanib innovatsiooni 69 protsenti Viljandimaa ettevõtetest, mis on kaks protsenti rohkem kui aasta varem.

35 protsenti Eesti ettevõtjatest planeerib toote või teenuse uuendamist, 24 protsenti panustab töötajate arendamisesse ning oma ärimudeli muutmist kavandab 11 protsenti vastanud ettevõtetest. Aastaga on Eestis tuntavalt kasvanud ehitussektori huvi innovatsiooni vastu, paistes silma keskmisest suurema sooviga panustada just töötajate koolitusse ja arengusse. Kõige uuendusmeelsem valdkond on endiselt tööstus, kus on tihe konkurents ning tegutsetakse väga suures ulatuses eksportturgudel. Kõige vähem uuendusi plaanitakse põllumajanduses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles