Osava petturi sabas sörkiv riik leidis end tupikust

Ehkki Kaares pole ettenähtud ajaks hüvitanud temalt 2011. aastal väljamõistetud 438 288 eurot, ei hakka kohus tema tingimisi vangistust täitmisele pöörama, sest süüdimõistetu polevat kuritahtlikult kontrollkohustuse täitmisest kõrvale hoidnud.

Sakala kirjutas septembris, et 2011. aastal haigekassalt 438 288 euro väljapetmise eest tingimisi kolmeks aastaks vangi mõistetud viljandlane Peeter Kaares oli katseaja lõppedes riigile sellest summast hüvitanud napi 0,6 protsenti ehk 2774,92 eurot.

Kriminaalhooldaja ärkas

Kohtutäitur Janek Poolil ei õnnestunud Peeter Kaarese pere palgatud advokaatide algatatud kohtuvaidluste tõttu müüa arestitud kinnisvara. Lihtsustatult öeldes oli suurem osa maksumaksja tagant varastatud summast endiselt kadunud, ent selle eest vastutav inimene viibis muretult vabaduses.

Pärast leheloo ilmumist asus Kaarese kriminaalhooldaja, kes seni oli vaikinud, taotlema süüdimõistetu trellide taha panemist. Pärnu maakohus, kes erakorralise ettekande arutamise enda kanda sai, lükkas selleteemalise istungi septembris ja oktoobris kaks korda edasi, sest väidetavalt ei saanud Kaares halva tervise tõttu kohtukulli ette ilmuda.

On tähelepanuväärne, et veidi varem oli Kaaresel jagunud energiat, vedamaks avalikult vägikaigast Võrtsjärve

ääres tegutsevate turismitalude peremeestega, kes tema pojale kuuluvast väikesest maatükist üle sõitsid. Lisaks pöördus sügisel Sakala poole paar anonüümsust palunud lugejat, kes olid oma sõnul näinud Kaarest Viljandi turu müüjatele metsasaadusi vahendamas ehk aktiivselt äri ajamas.

Trellid jäid tulemata

Selleks kolmapäevaks oli Peeter Kaarese tervislik seisund lõpuks piisavalt hea, et Pärnusse kohtusse ilmuda. Ta palus kohapeal kriminaalhooldaja ettepanek rahuldamata jätta. Samale seisukohale asus prokurör Pille Juhkov.

Ehkki kohus tõdes oma järelduses, et Kaares pole täielikult täitnud talle 2011. aastal asetatud nõudeid, on ta seda osaliselt siiski teinud ja seetõttu poleks tema trellide taha pistmine tõepoolest põhjendatud. Kõige tähtsama asjaoluna märkis kohtunik Teet Olvik, et haigekassalt väljapetetud summa oleks pidanud tagasi saama Peeter Kaarese abikaasalt Janika Kaareselt arestitud vara sundmüümise teel ning nii suure summa kättesaamine puhtalt süüdlase igakuise sissetuleku pealt ei ole reaalne. «Arestitud kinnisasjade müügiga tegeles kohtutäitur ning Peeter Kaares ei ole selle kohustuse täitmisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud,» seisab kohtu määruses.

Seejuures nentis Olvik, et Kaaresele on määratud osaline töövõimetus ning ta on oma halva tervise tõttu viimasel ajal palju haiglaravil olnud. Sellest hoolimata olevat ta vastavalt oma võimalustele, 5–100-euroste maksete kaupa kahju hüvitanud.

Ei tee midagi

Sakala uuris eile kohtutäitur Janek Poolilt, kas ta näeb veel mingit võimalust osaühingult Kaares Kinnisvara võla katteks arestitud vara realiseerida, ning sai kindlalt eitava vastuse. Vähemalt pole Poolil endal kavas asjas enam ühtki liigutust teha, sest seda tõkestab kõrgeima kohtuastme otsus.

Nimelt keelas ringkonnakohus Poolil ülemöödunud aastal sundmüüa Viljandis Pargi tänaval asuvat niinimetatud jahilossi, aga ka mitut teist Kaareste perega seotud kinnistut, teatades, et sellekohase täitemenetluse algatamine pole olnud piisavalt põhjendatud. Ehkki esialgu hellitati lootust, et riigikohus seob kohtutäituri käed uuesti lahti, jäi too kaotajaks ka viimases astmes. Sealt alates pole vara realiseerimises midagi edasi liikunud.

«Mina seda vara ei realiseeri ega hakkagi realiseerima. Nii on mulle riigikohus öelnud ja mind ei huvita, mida praegu ütleb Pärnu esimese astme kohtunik. Mina nende menetluste alusel, mis mulle algatatud on, müüa ei saa. Mina ei tea, mis edasi saab. Mina ei tee ses suhtes enam mitte midagi,» ütles Pool.

Peeter Kaarese kaitsja kõnealuses kohtuasjas on Eesti üks tuntumaid advokaate Aivar Pilv.