| |
|
 |
Tarvastu kiriku valvur Paul Suursaar näitab suurt puutükki, mille oletatav keravälk paari nädala eest tornitrepisamba küljest lahti lõi. Mehe selja taha jääb pikse lõhutud aken.
Foto: Peeter Kümmel |
|
Välk tabas Tarvastu kirikutorni ja valvurit
(6)
30.06.2004 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tarvastu kiriku tornis töötades välgutabamuse saanud Paul Suursaar arvab, et samal ajal purunenud puusamba, lüliti ja aknaklaasi võis lõhkuda keravälk.
Kiriku valvurina töötav Suursaar rääkis, et oli äikesetormi vaibuma hakates üles torni roninud, et panna tööle süsteem, mis võimaldab torniluuke alt avada. Sel hetkel, kui mees trosse ühe luugi külge kinnitas, kostis võimas kõmakas. «Välk läks minust läbi,» kinnitas Suursaar. «Pidin tükk aega ringi käima, et süda jälle õigesse rütmi saada.» Tabamusest rahunenud, töötas mees mõnda aega luukide kallal edasi ja ronis siis tornist alla. Teise ja esimese korruse vahele jõudes avastas ta, et üks aknaruut on katki, puitsambast suur tükk väljas ja lüliti puruks. «Algul arvasin, et keegi on hirmsal kombel vandaalitsenud,» rääkis valvur. Asja üle järele mõeldes jõudis ta järeldusele, et tegemist oli välguga. Võis olla keravälk Äike oli tummaks löönud sajakonna meetri kaugusel asuva pastoraadi telefoni ja rikkunud arvuti. Kuigi Paul Suursaar ise ega keegi teine keravälku ei näinud, oli nii tema kui koguduse õpetaja Markus Haameri arvates tegemist just selle nähtusega. Nende väidet kinnitab pisike auk purunenud akna kõrvalruudus. Selliseid jätab piksekera endast läbi akende ja seinte minnes. «Eks seda pea mõni spetsialist ütlema, aga tavaline välk ei tohiks sedasi teha,» lausus Suursaar. Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituudi aeroelektrilaboratooriumi juhataja Eduard Tamme sõnul on pealtnägijate puudumisel üsna raske tagantjärele kindlaks teha, kas tegemist oli tavalise või keravälgu ga. «Et kahjustused olid torni sees, siis jääb kahtlus küll keravälgu peale,» rääkis Tamm. «Tavaline välk oleks löönud torni tippu ja jätnud põletusjälje välisküljele.» Laboratooriumi juhataja lisas, et mõne teooria kohaselt võibki keravälk tekkida tavalise pikse kõrvalnähuna. «Mis see keravälk täpselt on, on seniajani must maagia. Teaduslikku seletust sellele leitud ei ole,» tunnistas ta. Polnud esimene kord Ilmateadlane Ain Kallis on ajakirja «Loodus» 1998. aasta oktoobrinumbris kirjutanud, et kirikute kokkupuuted piksega pole sugugi haruldased. Nii näiteks sai XVII sajandil Inglismaal kolmekümne aasta jooksul välgu tagajärjel oma tööpostil surma 103 kellalööjat. Steeple Ashtoni nimelises külas tabas välk paarisaja aasta vältel kirikutorni nii sageli, et seda ei tasunud isegi taastada. 1772. aastal hüppas seal tulekera kahe vaimuliku vahele ja vigastas neid kergelt. Tarvastu kiriku valvuri Paul Suursaare andmetel polnud paari nädala eest aset leidnud juhtum kaugeltki esimene kord, kui välk praegusel kujul 1771. aastal valminud pühakotta sisse lõi. 110 aastat tagasi oli pikselöögist süttinud torn suisa maha põlenud. «Tänu issandale, et seekord midagi põlema ei läinud, sest mina töötasin ju edasi ja poleks seda märganudki,» lisas Suursaar. Talle endale oli see tänavu teine kord surmasuust pääseda. Märtsis jäi mees ummistunud saepurupunkrisse ronides saepurulaviini alla ning hakkas lämbuma. Ta pääses tänu töökaaslaste kiirele tegutsemisele ja oskuslikule elustamisele. Keravälk Helendav kera-, pirni- või lindikujuline plasmamoodustis. Mõnikord võib sel olla ka saba. Läbimõõt 10-30 sentimeetrit. Enamasti punane, oran˛ või kollakas, harvem valge või sinakas. Energia 106-107 d˛auli grammi kohta. Heleduse poolest võrreldav täiskuu või 100-200-vatise pirniga. Liigub umbes jalakäija kiirusega, tekitades sahinat, suminat, praksumist ja särtsumist. Eluiga paar kuni mõnikümmend sekundit. Kaob kas märkamatult või tugeva plahvatusega. Allikad: Eesti Entsüklopeedia, internet
|
Tee koduleheks
