Kord Vestmann all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestmann peal ehk Pärimuse osaks saaval kohtusaagal lõppu ei paista

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ain Kivilaan

Pärimusmuusika aita ja festivali haldav mittetulundusühing Eesti Pärimusmuusika Keskus veab juba enam kui viis aastat vägikaigast aidas kohvikut pidanud osaühinguga Moonirull. Kohtuvaidlused on lõppenud kord ühe, kord teise võiduga ja paistab, et kumbki ei plaani jonni jätta enne, kui vastane on lõplikult pikali löödud.

Vaidlused on keerukad ja kõik omavahel mingeid kanaleid pidi põimunud, lisaks kostitavad pooled teineteist määruskaebustega. Seda, mitut kaebust kohtuinstantsid menetlusse võtnud ei ole, avalikult saada oleva info hulgast ei leia.

PROLOOG

Kaks kuud enne pärimusmuusika aida ametlikku avamist, 19. veebruaril 2008, sõlmivad Eesti Pärimusmuusika Keskus (EPMK) ja Moonirull üürilepingu. Keskus annab kohviku ruumid Moonirullile üle aprilli algul ja pooled lepivad kokku, et puudused neis ruumides likvideerib keskus sama kuu lõpuks.

Sama aasta 1. septembril otsustab Moonirull üüri ühepoolselt neljandiku võrra alandada, sest keskus pole tema hinnangul kokkuleppest kinni pidanud. Seejuures arvestab kohvikupidaja 120 krooni asemel 90 krooni (5,72 eurot) ruutmeetri eest tagasiulatuvalt sama aasta 1. juulist.

15. oktoobril teatab keskus, et ei nõustu hinna alandamisega, ning tühistab järgmise aasta 16. jaanuaril üürilepingu, tuues põhjuseks Moonirulli lepingutingimuste rikkumise ehk üüri tasumata jätmise. Selle peale kaebab kohvikupidaja pärimusmuusika keskuse kohtusse, väites, et üürilepingu ülesütlemine on tühine.

ESIMENE VAIDLUS: Moonirull pärimusmuusika keskuse vastu

Põhiline vaidlusobjekt on küsimus, kas puudused kohviku köögi jahutus- ja ventilatsioonisüsteemis takistasid kohvikut kasutada sel määral, et Moonirullil oli õigus üüri ühepoolselt langetada. Kui jah, siis polnud pärimusmuusika keskusel alust lepingut lõpetada. Kui ei, siis maksis kohvikupidaja keskusele lepingus ettenähtust vähem, mistõttu lepingu ülesütlemiseks oli alus.

22. VI 2009. Tartu maakohus annab võidu Moonirullile, kinnitades, et lepingu ülesütlemine oli tühine. EPMK kaebab otsuse edasi.

14. XII 2009. Tartu ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse jõusse. EPMK kaebab otsuse riigikohtusse.

27. IV 2010. Riigikohus tühistab eelnevad otsused ja saadab asja tagasi maakohtule ülevaatamiseks.

3. X 2011. Tartu maakohus annab õiguse EPMK-le, teatades, et lepingu ülesütlemine ei olnud tühine. Moonirull kaebab otsuse edasi.

30. IV 2012. Tartu ringkonnakohus rahuldab taas Moonirulli hagi, tuvastades üürilepingu ülesütlemise tühisuse. EPMK kaebab otsuse edasi riigikohtusse, kes aga asja enam menetlusse ei võta. Seega jääb ringkonnakohtu otsus jõusse ja EPMK peab kohtuotsusega tasuma kõik menetluskulud. Moonirulli ja EPMK üürileping kehtib endiselt. Edaspidiseks on tähtis teada, et Moonirull andis kohtule 100 000 krooni (6391 eurot) tagatiseks juhuks, kui peaks ise vaidluse kaotama.

Määruskaebus A: pärimusmuusika keskus soovib menetluskulu vähendada

EPMK palub kohtult esimese vaidluse menetluskulude nõuet vähendada või kuni teise vaidluse lahendi selgumiseni  menetluskulusid mitte välja nõuda.

X 19. XII 2013. Tartu maakohus ei võta EPMK määruskaebust menetlusse, sest see ei olnud esitatud tähtajaks. Selle otsuse peale esitab EPMK omakorda määruskaebuse.

X 18. II 2014. Tartu ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata ja märgib, et seda otsust enam edasi kaevata ei saa. Siiski kaebab EPMK sellegi otsuse edasi.

X 26. V 2014. Riigikohus ei võta EPMK määruskaebust läbivaatamiseks.

Määruskaebus B: Moonirull nõuab esimese vaidluse tagatist

Esimese vaidlusega seoses maksis Moonirull kohtu deposiitkontole 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Et kohvikupidaja selle tsiviilasja lõplikult võitis, oleks kohus pidanud summa tagastama. Et aga EPMK alustas kohe teise vaidlusega ja palus deposiitkontole makstud summat ka selle asja puhul kinni hoida, otsustas kohus seda teha. Moonirull esitas selle peale määruskaebuse, väites muu hulgas, et summa on liiga suur, tegu on eri kohtuasjadega ja kohus ei rahulda EPMK hagi nii või naa ning sisuliselt soovib EPMK Moonirulli pankrotti ajada.

O 30. XI 2012. Tartu maakohus nõustub hagi tagamisega ehk keeldub summat Moonirullile tagastamast. Moonirull kaebab määruse ringkonnakohtusse.

O 18. III 2013. Tartu ringkonnakohus jätab Moonirulli kaebuse rahuldamata. Moonirulli peaaegu 6400 eurot jääb kuni teise vaidluse lõpuni kohtu deposiitkontole.

TEINE VAIDLUS: pärimusmuusika keskus Moonirulli vastu

Kohe pärast esimese vaidluse lõplikku kaotamist otsustab EPMK ise Moonirulli vastu hagi esitada. Põhjuseks üürilepingust tulenev väidetav võlg suurusega 47 869,26 eurot. Et seda vaidlust kohus ikka veel lahendab, ei ole avalikkusele teada, kuidas EPMK üürivõla nõudmist põhjendab. Kohtute pressiesindaja Krista Tamme sõnul on selle vaidluse viimane dokument EPMK palve teine ja kolmas vaidlus ühte liita. Tsiviilasi on juba üle kahe aasta lahendita.

Määruskaebus C: Moonirull nõuab esimese vaidluse tagatist vol 2

Umbes samal ajal, kui aida endine kohvikupidaja püüab teise vaidluse kaudu takistada oma tagatise tagasi andmata jätmist, annab ta esimese vaidluse kaudu sisse määruskaebuse, nõudes samuti raha tagastamist. Üldplaanis on nende kahe määruskaebuse puhul tegemist samade asjadega, deposiitkontole esimese vaidluse ajal kantud enam kui 6000 eurot püütakse kätte saada eri teid kasutades.

O 17. I 2013. Tartu maakohus ei rahulda ka seda kaebust ning keeldub Moonirullile raha tagastamast teise vaidluse menetlemise tõttu. Moonirull kaebab edasi.

O 8. IV 2013. Tartu ringkonnakohus ei rahulda Moonirulli taotlust tagatis tagastada, sest leiab, et ükski Moonirulli põhjendus ei anna selleks alust.

KOLMAS VAIDLUS: pärimusmuusika keskus Moonirulli vastu

Värskeim vaidlus algas tänavu märtsis ning selle sisuks on esimese vaidluse tulemusena EPMK-le pandud kohustus tasuda Moonirulli menetluskulud summas 6874,96 eurot. Nimelt väidab EPMK, et tasaarvestas menetluskulud üürilepingust tuleneva võla nõudega ehk lihtsamalt öeldes võttis oma võlaosa Moonirulli väidetavast võlast maha. Küll aga ei ole kohus endiselt otsustanud, kummal poolel on õigus teises vaidluses ehk kas selline võlg Moonirulli ja aida vahel üleüldse eksisteerib.

Lahend puudub.

EPILOOG

Tänaseks on eri kohtuinstantsidest Moonirulli ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vaidluste kohta tulnud juba üle 12 lahendi või määruse. Et kaks vaidlust on alles menetluse alguses, saaga ilmselt lähiaastatel ei lõpe. Seda muidugi juhul, kui pooled enne kokkuleppele ei jõua või kumbki ei väsi.

SÕNARAAMAT-LEGEND

Kohtulahend: lõplik kohtuotsus pärast asja sisulist menetlemist

Kohtumäärus: lahendatakse menetluslikke küsimusi, kinnitatakse poolte kokkuleppeid või lõpetatakse mingil põhjusel menetlus

Määruskaebus: kohtumääruse edasikaebamine

Esimene vaidlus: tsiviilasi 2-09-2485

Teine vaidlus: tsiviilasi 2-12-45202

Kolmas vaidlus: tsiviilasi 2-14-12026

Allikad: Riigi Teataja, Sakala

KOMMENTAAR

Moonirulli advokaat: keskus püüab menetluskulude maksmist edasi lükata

Sakala palus eelmise nädala neljapäeval kohtuvaidlust kommenteerida nii osaühingu Moonirull juhatuse liikmel Annika Jaansool kui Viljandi pärimusmuusika keskusel. Annika Jaansoo volitas enda eest vastama ettevõtte advokaadi Martin Männiku, kes tõdes Sakalale saadetud vastuses, et kuigi praeguseks on jõustunud Tartu ringkonnakohtu lahend, millega üürilepingu ülesütlemine on tunnistatud tühiseks ja mõistetud välja menetluskulud Moonirulli kasuks, ei ole pärimusmuusika keskus suutnud sellega leppida.

«Mittetulundusühingu Eesti Pärimusmuusika Keskus hagide eesmärk on minu hinnangul saada hagid kohtu poolt tagatud ehk lükata edasi osaühingu Moonirull kasuks väljamõistetud menetluskulude maksmine, piirata Moonirulli enda poolt kohtusse pöördumisel kohtu deposiitkontole tasutud summade tagastamist ning tekitada osaühingule Moonirull võimalikult palju täiendavaid kulusid,» sedastas jurist.

Martin Männiku sõnul ei ole pärimusmuusika keskus vaidluste lahendamiseks mõistlikke kompromissettepanekuid teinud. Männik lisas, et tema soovitas kompromissettepaneku tegemist kaaluda viimati selle aasta 6. novembril.

Pärimusmuusika keskuselt ei õnnestunud toimetusel loo trükkimineku ajaks kommentaari saada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles