Hoolekogu juht: me ei protesteerinud noa asjus

Sten Mahov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillis Paalalinna koolis aset leidnud narkoreidi "Koer koolis" ajal leiti 15-aastse Vahuri kotist metallitükk, mille üks ots oli noaks välja viilitud. Foto ei ole seotud konkreetse looga.
Aprillis Paalalinna koolis aset leidnud narkoreidi "Koer koolis" ajal leiti 15-aastse Vahuri kotist metallitükk, mille üks ots oli noaks välja viilitud. Foto ei ole seotud konkreetse looga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi politsei sõnutsi võeti aprillis Paalalinna kooli narkoreidi käigus hilisemalt koolitulistajalt noataoline ese rahumeelselt, pidas kooli hoolekogu toona korrakaitsjate käitumist liiga jõuliseks.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli ütlemist mööda tuli sellest teatav märgukiri hoolekogu aadressilt.

Viljandi politseijaoskonna juht Künter Pedosk kinnitas, et küsimus tõstatati hiljem hoolekogus, mitte politseioperatsiooni käigus. "Keegi vägivaldselt sel hetkel nuga ei võtnud. Leitu võeti ära rahumeelselt tema asjade seast," selgitas Pedosk.

Paalalinna kooli hoolekogu esimehe Kristjan Mändmaa sõnutsi leidis politseinik 15-aastase Vahuri kotist metallitüki, mille üks ots oli noakujuliseks viilitud. Tema sõnutsi oli see toorik ega sobinud lõikamiseks. "Kui ma õigesti mäletan, võis see olla umbes kakskümmend sentimeetrit pikk. Pool oli saba ja teine tera," meenutas Mändmaa. Küsimusele, et kui nuga oli lõikamiseks sobimatu, siis kas see oli piisavalt terav torkamiseks, ei osanud ta vastata.

Isa väitel ei olnud ese poja oma

Politseiga võttis hoolekogu tookord ühendust seetõttu, et pärast aprillikuist narkoreidi olid lapsevanemad märku andnud, nagu oleks korrakaitsjad käitunud veidi karmimalt, kui oleks võinud kooli tingimustes eeldada. "Hoolekogu ei esitanud politseile protesti, vaid koostas pöördumise, mille sisu oli, et juhul kui kaebused on põhjendatud, palutakse edaspidi töös lastega sellele tähelepanu pöörata," selgitas Kristjan Mändmaa.

Kerly Peiteli sõnul tõstatas hoolekogu küsimuse, kas narkoreididest peaks ette teatama. "Taheti teada, millised on politsei õigused alaealiste asju vaadata ja ära võtta ning milline on politsei protseduur," lausus Peitel.

Kooli hoolekogu aprillikuisel istungil sõnas Vahuri isa, et noataoline ese ei kuulunud tema pojale.

Kristjan Mändmaa sõnutsi jättis isa oma tegemiste ja käitumise poolest adekvaatse mulje. "Nii kahetsusväärne, kui see praegu ka ei ole, ei näinud hoolekogu tookord põhjust hakata asja edasi uurima, usaldades lapsevanemat. Selle kohta, kas ta kodus teemaga edasi tegeles, mul andmeid pole," rääkis Mändmaa. "Politseist öeldi, et nad saavad ohtlike esemete koolitoomise kohta aastas umbes 30 väljakutset üle Eesti ning et selliste esemete teema menetlemine jäetakse tavaliselt koolitöötajate hooleks."

Leitud terariista politsei oma valdusesse ei võtnud. "Et omamise osas süütegu ei ole ning politsei seda menetleda ei saa, teavitati kooli ja anti nuga üle," kinnitas politsei pressiesindaja. Kool võis oma sise-eeskirjade järgi otsustada, kuidas juhtumile reageerida ja noormeest karistada.

Politsei võiks lapsevanemaid informeerida

Et Kristjan Mändmaa sõnutsi võib suur osa lapsi näha sellise reidi ajal politseinikke nii lähedalt esimest korda ning et valdavalt ei ole nad milleski süüdi, paluti politseitöötajatel olla võimaluse korral iseäranis hoolsad. "Lasteni peaks jõudma sõnum, et politseinik on sõber, kellelt kriisiolukorras julgesti abi võib otsida."

Kirjavahetus politseiga algas juba aprillis, aga et prefektuuri kohalik juhtkond muutus, kutsuti hoolekogu esindajad politseimajja ümarlauale alles oktoobris.

Küsimusele, kas ka tapja isa väitis hoolekogus, et politsei käitus järsult, vastas Mändmaa: "Jah, kuid tema info põhines sellel, mida laps kodus oli rääkinud. Seetõttu oligi hoolekogu pöördumine tingivas kõneviisis – meist keegi ju ei viibinud selle reidi juures."

Siit tulenes ka teine palve pöördumises. Hoolekogu palus, et kui lapsega tekib probleeme, annaks politsei sellest ka vanematele teada. "Kuigi seadus ei näe ette vanema kui 14-aastase tegemistest informeerida, siis ikkagi võiks seda teha, sest Viljandi on väike ja ka 14-aastased on veel lapsed," nentis Mändmaa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles