Koolidel on kriisiplaan, aga õppusi ei tehta

Marko Suurmägi
, Sakala ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Viljandi koolidele koostati võimaliku tulistamisega toimetulekuks kriisiplaan juba pikka aega tagasi, kuid õppusi ei ole korraldatud.

«Selliste sündmuste ettemanamine ei ole päris mõistliku inimese tegevus,» arvas Viljandi Kesklinna kooli direktor Aavo Soopa. Küll aga kinnitas ta nagu ka Jakobsoni kooli juht Eero Järvekülg, et kriisiplaan on olemas.

Kesklinna koolis ja teisteski õppeasutustes on näidatud lastele filmi, mis õpetab, kuidas koolitulistamise ajal käituda, kuhu varjuda ja mida teha, et rahu säilitada.

«Seda võib ka õppuseks pidada,» oli Soopa veendunud.

Järvekülje sõnul käsitleb kriisiplaan üldisi põhimõtteid. «Need ei ole täpsed,» andis ta mõista, et otseseid näpunäiteid, kuidas võimaliku tulistamise ajal ja järel käituma peaks, ei ole. Sellel polevat ka suurt mõtet, sest ükski juhtum ei ole varasema koopia.

Ainsad õppused, mida koolides korraldatakse, on seotud tuleõnnetustega. Koolijuhid ütlesid, et tänu pidevale harjutamisele käib laste evakueerimine üha kiiremini ja paremini.

Paalalinna kooli plaan toimis

Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhi Argo Kerbi sõnul on kriisiplaan enamikul Eesti koolidest. Neid hakati koostama 2000. aastate teisel poolel, kui koolitulistamine leidis aset üle lahe Soomes.

Kriisiplaanis on üldjuhul kindlaks määratud koolitöötajate vastutusala ja tegevused. Plaani eesmärk on vältida edasisi kahjusid ning anda juhtumi ohjamine võimalikult kiiresti oma ala professionaalidele. Paalalinna juhtumi puhul oli selleks politsei.

«Politseist saadud tagasiside põhjal käitus Paalalinna kool esmaspäeval väga adekvaatselt,» lisas Kerb.

Tema selgitusel ei mõisteta kriisi all sugugi ainult tulistamise või mõne muu äkkrünnakuga seotud olukorda. Selleks võib olla tulekahju, suitsiid või siis keemiaklassist alguse saanud mürgistusjuhtum.

Kerb rõhutas, et kriisiplaan tähendab ohtlikus olukorras tegutsemise kava, mitte kriisi ennetamist. «See on hoopis teine ja mahukam teema,» lisas ta.

Kriisijärgne nõustamine jätkub

Kui Paalalinna koolis tuli esmaspäeva pärastlõunal täita just kriisiplaani esimesi punkte, siis teistes Viljandi koolides tegeldi järgmisel päeval nagu Paalalinnaski kriisijärgse olukorraga.

Nii Jakobsoni kui Kesklinna koolis algas teisipäeval esimene tund juhtunust kõnelemisega. «Kui õpilaste seisund võimaldas, läks õpetaja üle aine õpetamisele, kui mitte, räägiti juhtunust tunni lõpuni,» meenutas Soopa.

Õpetajatega tegelesid eeskätt kooli psühholoog ja direktor, kuid mõlemad koolijuhid kinnitasid, et nad said võimaluse kohale kutsuda ka kriisinõustaja ning vähemalt Kesklinna kool seda ka kasutas.

Aavo Soopa kinnitas, et tema tööd on sel nädalal toetanud nii linnavalitsus kui haridusministeerium. «Omapead mind jäetud ei ole. Mulle tuldi appi,» kinnitas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles