Kurb uudis levis kulutulena

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu Ameerika Ühendriigis Arizona ülikoolis õppiva viljandlanna Krista Kullini jõudis uudis esmalt Sakala vahendusel.
Praegu Ameerika Ühendriigis Arizona ülikoolis õppiva viljandlanna Krista Kullini jõudis uudis esmalt Sakala vahendusel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Uudis Viljandi koolitulistamisest jõudis kiiresti üle maailma ning seda kajastasid sellised suured uudistekanalid nagu CNN, FOX, ABC, Bloomberg, RIA Novosti, Shanghai Daily ja The Guardian.

Praegu Ameerika Ühendriigis Arizona ülikoolis õppiva viljandlanna Krista Kullini jõudis uudis kohaliku aja järgi hommikul esmalt Sakala vahendusel, kuid ei võtnud kaua aega, kui sellest kõnelesid ka Ameerika üleriigilised kanalid.

«Esialgu tundus see uskumatu. Püüdsin ridade vahelt kõigest hingest välja lugeda infot, et ehk on tegemist siiski õppusega, aga seda see paraku polnud,» kirjeldas Kull. «Ausalt öeldes puhkesin nutma ja asusin kohe oma Viljandis elava ja õppiva pojaga skaipima.»

Arizona ülikoolis levis uudis nende kaasõppija kodulinnas toimunud tragöödiast kiiresti.

«Kui kooli jõudsin, ootas mind ees minu professor. Ta kallistas ja pakkus igakülgset abi, kui seda vajama peaksin,» kirjeldas Kull. «Osa inimesi oli seda uudistest kuulnud ning päeva edenedes olid kõik kursis ja tulid minult otse küsima, kuidas kodus olukord on.»

Ameerika Ühendriikides on koolitulistamistega kurvad kogemused. Alles möödunud reedel avas õpilane tule USA Washingtoni osariigi koolis, tappes ühe koolikaaslase ja haavates veel mitut. Seejärel võttis ta ka endalt elu.

«Kõik on nii kaastundlikud ja vahetud,» kõneles Kull. «Just hiljuti rääksime, et ameeriklased on tihti suheldes pinnapealsed, enne võtavad nad pigem telefoni ja saadavad SMS-i kui juttu ajavad. Praegu tunnevad nad aga siiralt kaasa, sest teavad, kui väike rahvus meil on. Sellistes asjades oleme ennekõike inimesed, pole tähtis, kus ilma otsas.»

Kulli sõnul peame ise ka rohkem rääkima ja märkama.

«Puutun siin kogu aeg selliste asjadega kokku, meil on siin erinevad kultuurid kogu maailmast, eri värvi ja kommetega,» rääkis Kull. «Minu grupis on näiteks üks libeerlanna, kes iga päev kodustega suhtleb ja hoiab hinge kinni, kas naastes on pere veel elus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles