Viljandi järvest hakatakse suures koguses muda välja kaevama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuigi Viljandi järve mudast puhastamiseks vajalikud masinad olid rannas juba läinud nädala lõpul, tehti tööga algust eile. Suurem mudakaevandamine läheb lahti nädala keskel.

Eile ennelõunal keevitasid töid tegeva osaühingu Saaretu töölised kokku torusid, mida mööda muda järvest eemale juhitakse, ja valmistasid ette settevälja.

Osaühingu objekti- ja ekskavaatorijuht Erki Väli lausus, et kõigepealt uuritakse, milline on järve põhi. «Arvatavasti proovin täna pärastlõunal kaevata, et vaadata, milline pinnas on,» selgitas ta.

Tema käsutuses on veepinnal ujuv ekskavaator, mille saab kuuemeetriste vaiade abil kaevamiskohas fikseerida. «Neid mul siin arvatavasti vaja ei ole, sest põhi on madal. Seal on liivakiht ja mudakiht – liiva on järjest muda peale pandud,» kirjeldas ta järvepõhja pärast esialgset vaatlust.

Kardinad hoiavad muda kinni

Mudast puhtaks tehtav rannaala, millel on suurust 2900 ruutmeetrit, eraldati ülejäänud veekogust tiheda kardinaga seetõttu, et muda laiali ei kanduks.

Lisaks töötavale kopale annavad kaugemalt vaatajale järvel tehtavast märku valged plastkanistrid, mis veepinnal hõljudes kardinaid üleval hoiavad.

«See tagumine nurk on veel tegemata, sest see on kolm ja pool meetrit sügav ning meil ei jätkunud kangast,» selgitas Erki Väli.

Eile pärastlõunaks oli ka sinna kangas paigaldatud ning kaevetööd võisid alata.

Et järve puhastada ja sügavamaks teha, tuleb muda välja pumbata ja setteväljale juhtida. Päris tööde alguses seda objektijuhi sõnutsi siiski ei pumbata, vaid tõstetakse kopaga veoautole. «Kruusas on suuri kive, mis ei ole pumbale head,» põhjendas ta.

Kui aga pumpamiseks läheb, on ekskavaatoril selleks eraldi seadmed. «Mudaga ei ole probleemi, liiv on kõva. Kaldaäärt tuleb kaevata, sest vesi on seal  madal. Pump peab täiesti vee all olema.»

Lisaks torude keevitamisele kaevati järve juurde jääva sõudeellingu taha settevälja. Turba- ja savipinnasel kaevetöid teinud Kurmo Kahar näitas suurt ala, kuhu järvemuda ladestatakse, ning lausus, et väljale tehakse vallid ümber. «Siia muda esialgu veetakse, pärast pumbatakse. Siia see siis jääbki,» märkis Kahar.

Töötajate jaoks huvitav ülesanne

Tööd peavad valmis saama 10. novembriks ning selleks ajaks tuleb mudast tühjaks pumbatud rannaala katta poolteise meetri paksuse liivakihiga. Objektijuht Erki Väli sõnutsi ei ole veel teada, millal nii kaugele jõutakse. «Pole saanud veel koppagi maasse,» sõnas ta eile ennelõunal.

Seda, et vajalikud tööd tähtajaks tehtud ei saa, karta ei ole. «Sellist väikest ala enne kaevanud ei ole, praegu sai tehtud kaht suurt järve. Aga omamoodi väljakutse on ka see, sest siin on teistsugune pinnas.»

Keskkonnainvesteeringute keskuse abiga tehtava töö hind on 74 000 eurot ning lõpptulemusena peaksid Viljandi järves paremaks muutuma haruldase vetika järvepalli elutingimused. Kuigi päästetakse taime, tähendab see ka praegusest palju paremaid ujumistingimusi puhkajatele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles