Kaitseliidu lasketiir vajab ameeriklaste treeningu järel remonti

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA 173. õhudessantbrigaadi kompanii liikmed olid Välustes augusti lõpul kolmepäevasel treeningul, mis pani värske lasketiiru proovile.
USA 173. õhudessantbrigaadi kompanii liikmed olid Välustes augusti lõpul kolmepäevasel treeningul, mis pani värske lasketiiru proovile. Foto: Marko Saarm / Sakala

Ühendriikide õhudessantbrigaad andis Välustes harjutades nii tugevat tuld, et nüüd on osa Kaitseliidu lasketiiru rivist väljas.

Paldiskis baseeruvad USA 173. õhudessantbrigaadi kompanii liikmed harjutasid Välustes laskmist augusti lõpul kolm päeva. Neile soovitas seda kohta Scoutspataljon ja Kaitseliit oli asjaga päri.

Hiljuti jõudis Sakala toimetuseni info, et lasketiir ei pidanud ameeriklaste treeningule vastu.

Liiga palju liiga vähese ajaga

Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Ahto Alas ütles, et Kaitseliit uurib praegu, mis ja miks täpselt juhtus.

Toimetusele infot andnud allika sõnul tulistasid ameeriklased nii palju ja intensiivselt, et märklauad läksid katki, viga said neid hoidvad seadeldised ning lõpuks sai osa kuule ohtlikke rikošette.

Küsimusele, kas see oli nii, vastas Alas: «Seda informatsiooni ei saa ma kinnitada. Ameeriklaste laskeväljaõpe oli väga intensiivne ja nende laskemoona kogus oli tunduvalt suurem, kui on meil normatiivides ette nähtud.»

Kordusküsimusele, kas ameeriklaste treeningu lõpus esines ohtlikke rikošette, vastas maleva pealik, et selle kohta tal andmeid pole.

Alas nentis, et märklehed ja -lauad on kulumaterjal ning teatud aja tagant vahetatakse need uute vastu välja.

«Konstruktsioonid kannatada ei saanud,» lausus ta. «Küll aga jõudis lastud laskemoona koguse tõttu tunduvalt varem kätte lasketiiru hooldustöö. Algul oli see planeeritud järgmisse aastasse. Ühtlasi vahetatakse töö käigus välja puitmaterjal ning täidetakse kuulide kinnipüüdmise pinnas. Hooldustöid aitab kinni maksta kaitsevägi.»

Alase andmeil ei saa praegu laskmiseks kasutada üht osa lasketiirust, kuid loodetavasti jõuavad hooldustööd lõpule lähema kuu aja jooksul. «Meie plaanilised laskmisharjutused on praegu läbi, nii et maleva igapäevast tööd see ei häiri. Uued harjutused on kavas novembris ja siis on lasketiir jälle korras.»

Kannatada saanud lasketiir tehakse pealiku sõnul sama tugevaks, kui see oli varem. Malev ei näe pealiku ütlemist mööda tulevikus nii suurt laskmisintensiivsust, kui see oli ameeriklaste treeningu ajal.

Kui ameeriklased soovivad uuesti Väluste lasketiiru kasutada, on Kaitseliit Alase kinnitusel sellega loomulikult nõus, kuid rakendab suuremat kontrolli ja teeb ettekirjutused kasutatava laskemoona koguse asjus.  Pealik kinnitas, et varem pole Väluste lasketiir ülemäärase kasutamise tõttu rivist välja langenud.

Küsimusele, kas juhtunus võiks leida ka midagi kasulikku, vastas Alas: «See andis meile kogemuse, kuidas pöörata rohkem tähelepanu protseduuridele ja milliseid punkte peame lasketiiru eeskirjades parandama.»

Seda, kas ameeriklased ka ise teada said, et nende treening Väluste lasketiirule viga tegi, Alas ei tea. «Meie andsime info edasi Scoutspataljonile ja 1. jalaväebrigaadile ehk üksustele, kus ameeriklased paiknesid,» lausus ta.

Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi teabeohvitser nooremleitnant Simmo Saar ütles, et kõnealune info anti edasi ameeriklastele, kuid tal pole andmeid, mida nood seepeale kostsid.

Kolm päeva ja üle 46 000 padruni

Kui Sakala käis augustis Välustes vaatamas USA 173. õhudessantbrigaadi laskmistreeningut, kiitis kompanii ülema abi Jorge Maldonado lasketiiru, sõnades, et selle tarvis on hästi investeeritud.

Ta lausus, et Eestis viibitava aja jooksul käiakse aeg-ajalt Eesti eri piirkondades laagris.

Välustes harjutati laskmist automaatrelvadest, püstolitest ja automaadi külge kinnitatavast granaadiheitjast. Eesmärgiks polnud taga ajada lasketäpsust, vaid harjutati relva kiireks ja täpseks kasutamiseks vajalikke liigutusi.

Maldonado andmeil tulistati kolme päevaga automaatidest 44 000 ja püstolitest 2200 kuuli. Lisaks kasutati 700 õppegranaati. Tema hinnangul polnud seda just palju.

Kaitseväe pressiteenistuse andmeil lahkub kompanii Eestist oktoobris, kui selle vahetavad välja USA 1. ratsaväediviisi sõdurid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles