Koolimaja põlengut kustutamas käinud pritsimees Paul Sarapuu jõudis ööl vastu 24. septembrit 1944 koju rampväsinuna. Ta kugistas mõne suutäie süüa ja varises, pooleldi riides, diivanile magama. Kaua tal puhata ei õnnestunud: kella kahe paiku äratas hirmunud abikaasa ta üles. Toas väreles tontlik punane kuma, aknast paistis tulemöll. Paul Sarapuu viskas kuue selga, pani kiivri pähe ja tormas tänavale.