Viljandi huvikool tegeleb aasta kestva katseprojekti käigus nende Paalalinna ja Kaare kooli õpilastega, kes pole seni huviringides osalenud, et selgitada välja nende huvipuuduse põhjused. Mõni ringita laps on oma koha juba leidnud.
Huvikool võttis ringita lapsed tähelepanu alla
26. september 2014, 07:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks selline huviring, millest kolm Paalalinna kooli poissi sotsiaalpedagoog Kertu Reinsalu sõnul pärast esimest tundi vaimustusse sattusid ning seal ka edaspidi käima hakata lubasid, on mehhatroonika ja materjalide töötlus, mis tegutseb Reinu teel asuvas loomeinkubaatoris. Osa lapsi käib Reinsalu sõnul alles ringidega tutvumas ning kui paljud ja kus täpselt pidama jäävad, näitab tulevik.
Huvikool teeb direktor Anu Peieli selgitust mööda kahe kooliga katseprojekti käigus tihedat koostööd ennekõike selleks, et leida üles põhjused, miks paljud lapsed huvihariduse juurde üldse ei jõuagi. «Viljandis on mitmekülgne huvitegevus, aga miks meil on igal aastal 300–400 last, kes millegagi ei tegele?» küsis Peiel.
Huvikool läks ise kohale
Paalalinna koolis küsitlesid õpetajad II–V klassi õpilasi, et leida üles huviringita lapsed. Neid kogunes selle õppeaasta algul poolsada. Kui enamik asus ringidega tutvuma, siis kaheksa õpilast ei tahtnud Peieli sõnul esialgu huvitegevusest kuuldagi. Pärast individuaalset vestlemist jäi sõelale vaid üks laps, kes keeldus kategooriliselt huviringidega tutvumast. Nagu hiljem selgus, oli selle taga pigem lapsevanema seisukoht.
«Me pole veel jõudnud kõige keerulisema tööni – laste vanemateni ja nende suhtumiseni,» nentis Anu Peiel. Kaare kool on selgitanud, et need vanemad, kes on elus nahutada saanud, võivad uusi asju raskelt omaks võtta. Samuti võib Peieli sõnul osutuda takistuseks see, et huviringid on tasulised, makstes 5–15 eurot kuus.
Kui Paalalinna kooli lapsed suunati huviringides käima, siis Kaare kooli läks teatriringi õpetaja Triin Laas algatuseks ise kohale. Seda ennekõike seetõttu, et käitumishäiretega lapsed vajavad teistsugust lähenemist ning kõikidele ei pruugi kohe tervest huviringi tunnist osavõtmine Peieli sõnul sobida.
Puudujad on sihikul
Kaare kooli direktor Marika Hiie rääkis, et praegu on draamaõpetus seotud kirjandustundidega ning huvikooli juhendaja tegelebki lastega vaid osa tunnist. Mõeldud on see III–VI väikeklasside käitumishäiretega õpilastele.
«Olin esimest tundi vaatamas. Hästi vahva oli ja lastele meeldis. Praegu on katsetamise kuu ja sellest, kuidas edasi läheb, räägime huvikooliga täpsemalt,» lausus Hiie.
Anu Peieli sõnul on katseprojektis osalemine küll tööd juurde toonud, aga see on tema sõnul väga põnev ülesanne. Aasta jooksul hoitakse silm peal just nendel lastel, kes on tulnud huviringi esimest korda elus. Kui e-päevikust on näha, et laps on puudunud, selgitatakse kohe välja põhjus ning vajaduse korral aidatakse õpilasel koos kooli sotsiaalpedagoogiga huviringist osa võtta.
Kuigi HUKK-AP-i ehk «Huvikoolide kaasamise ja arengu programmi» toetussumma on 471 190,81 eurot, siis Anu Peieli sõnul saab Viljandi huvikool sellest osa vaid koolituste kaudu ja mingit rahalaeva see sinna ei sõidutanud. Projekt on rahastatud Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi «Riskilapsed ja -noored» avatud taotlusvoorust «Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud».