Eesti oma piiri Venemaa toidule ei sulge

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise nädala reede keskpäeval ootas Viljandi viljasalve väravas kolm Venemaa numbrimärgiga veokit, mis tõid siia maisi.
Eelmise nädala reede keskpäeval ootas Viljandi viljasalve väravas kolm Venemaa numbrimärgiga veokit, mis tõid siia maisi. Foto: Elmo Riig / Sakala

Nädal tagasi võis Viljandi viljasalve väravas näha Venemaa numbrimärkidega veokeid, mis tõid siia oma kodumaalt maisi. Eestist Venemaale vilja ja muud toidukraami viia ei tohi, vastupidiseks äriks on piir aga avatud.

«Venemaa impordi piiramise majanduslik mõju oleks üsna väike, sest Venemaa osa Euroopa Liidu põllumajandussaaduste kaubandusest on ainult veidi üle ühe protsendi,» vastas põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti küsimusele, kas Eesti kaalub üksi või koos euroliiduga Venemaa toiduainete impordi keelamist.

Augustis teatas Venemaa, et keelab euroliitu kuuluvatel riikidel poliitilise olukorra pingestumise tõttu siin toodetavate toiduainete sisseveo. Eesti tootjad ja töötlejad kaotasid seetõttu turuosa, mille suurus on põllumajandusministeeriumi hinnangul 150 miljonit eurot.

Üksinda piirama ei hakka

Samasuguse vastusanktsiooni kehtestamist Eesti riik asekantsleri väitel arutanud ei ole ning see poleks ka võimalik. «Euroopa Liit on tolliliit, mis tähendab, et toiduainete importimise keeldu saab kehtestada ühiselt.»

Endise põllumajandusministri, praeguse riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri hinnangul poleks Eestil üksinda mingisugust mõtet Venemaalt tulevat importi keelama hakata, küll aga peaks Eesti töötama selle nimel, et mõjutada Venemaad suurte rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. «Tuleb otsida liitlasi, sest üksinda otsuseid teha on lühinägelik,» leidis ta.

Euroopa Liidus käib Seedri teada vastusanktsioonide arutamine, aga pigem räägitakse energiaturu ja liikumisvabaduse piiramisest. «Selle hulka peaks kuuluma ka muu kaubandus,» leidis ta.

Et Eesti kuulub juba aastaid maailma kaubandusorganisatsiooni WTO ning Venemaa on selle liikmeks saanud hiljuti, tuleks Venemaalt pärit kaupade keelamiseks lahendada hulk juriidilisi ja poliitilisi küsimusi. «Venemaa rikub praegu WTO peamisi reegleid,» sõnas Seeder. «Vastusanktsioonide rakendamiseks tuleks teistel otsustada, kas heita Venemaa WTO-st välja või hakata ise eriolukorrale viidates reegleid rikkuma. Minu meelest tuleks Venemaa ühendusest välja heita.»

WTO-s otsitakse Illar Lemetti sõnul lahendusi, kuidas sundida Venemaad rahvusvahelisi reegleid järgima. «Praegune juhtum pole esimene,» nentis ta ja lisas, et lõpptulemusena on võimalik Venemaale rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid piiranguid kehtestada.

Viin ja kalamari keelu alla

Illar Lemetti selgitusel on Euroopa Liidu sanktsioonid suunatud Venemaa poliitilise eliidi, mitte ettevõtete ja elanike vastu. Seetõttu pole Euroopale väga väikese tähtsusega Venemaa toidukaupade importi arutatud. Erandina on seni kaalumisel olnud Venemaalt toodava viina ja kalamarja keelustamine.

Seedri sõnul saavad Venemaalt kaupade sisseveole piirangu seada Euroopa inimesed ühiselt, kui loobuvad Venemaalt tulevate kaupade tarbimisest. «Nii ettevõtja kui tarbijana tuleks teadvustada, et käimas on sõda,» sõnas ta.

Kui Eesti on seni müünud Venemaale toidukaupu aastas umbes 150 miljoni euro ulatuses, siis Venemaalt Eestisse tuleva toidukauba mahtu pole kokku arvutatud. Helir-Valdor Seedri sõnul on teada, et Venemaale on läinud kaup, millele on antud lisaväärtus ja mis on seetõttu kallim, siia tulevad aga peamiselt töötlemata toiduained. Piima, kala ja liha Venemaalt euroliitu ei tooda, sest sellest on seal puudus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles