«Koht on siin hea, linna lähedal. Samas on see ikkagi maapiirkond, kus ettevõtjatel on võimalik näiteks Leaderi programmist kuni 60-protsendilist investeeringutoetust saada. Linnas sellist võimalust ei ole,» selgitab Viljandi vallavanem Ene Saar, miks Viiratsi külje alla kavandataval tööstuspargil on tema silmis elulootust.
Viljandi vald on otsustanud maakonnakeskuse piirist vaid mõnesaja meetri kaugusel Viiratsi aleviku naabruses idanema panna tööstuspargi, mis võiks aastate pärast maksimaalselt väljaarendatuna haarata enda alla üle 140 hektari praegust põllumaad.
«Kui me ettevõtlusele arengupotentsiaali juurde ei anna, pole paremateks tulemusteks lootustki,» põhjendab Saar seda, miks 2010. aastal esimest korda toonases Viiratsi vallavalitsuses lahti kirjutatud idee nüüd uuesti lauale on tõstetud. Nii nagu paljud teised avalikud arendused sihib ka see ettevõtmine järgmisel aastal avanevaid Euroopa Liidu abifonde.
Kallis taristu
Eelmisel nädalal otsustas vallavolikogu asutada mittetulundusühingu, mille esimene ülesanne on koostada tööstuspargi äriplaan ja tasuvusanalüüs. Sellele järgneksid raha taotlemine ning koostööpartnerite ja maatükkidest huvitatud ettevõtjatega läbirääkimiste pidamine.
Kuigi ala tervikuna on enam kui poole suurem, käsitleb praegu töös olev detailplaneering 62-hektarist põhjapoolset tükki, mis on paberil jagatud 36 katastriüksuseks. Euroraha toel loodetakse nende vahel välja arendada ühendusteed koos sidetaristu, elektrivõrgu ja veevärgiga. Esimese sammuna on vallal juba järgmisel aastal kavas kõnealuse kohaga piirnev Iva tee oma kulu ja kirjadega tolmuvabaks muuta.
Ene Saar on oma sõnul korduvalt maakonnakeskuses ja selle ümbruses tegutsevatelt ettevõtetelt uurinud, kuidas rõngasvald saaks nende arengule kaasa aidata. Üldjuhul olevat vastuseks kõlanud palve hoolitseda selle eest, et teed oleksid tolmu- ja auguvabad ning tänapäevased tehnovõrgud kättesaadavad.
On mõistlik kaasa lüüa
«See on kallis teema. Meil pole eriti selliseid ettevõtjaid, kes oleksid suutelised ise taristu rajamise külma kõhuga kinni maksma. Seega on omavalitsuse abi arengueelduste loomisel väga oluline. Pealegi keskendub Euroopa Liidu uus eelarveperiood suuresti just ettevõtluspiirkondade arendamisele ja meil on mõistlik selles aktiivselt osaleda,» räägib Saar.
Ka ettevõtjast vallavolikogu esimees Hellar Mutle avaldab usku, et kui vald initsiatiivi hoiab, on võimalik kohalikele firmadele arenguhoogu anda ning hea õnne korral kaugemaltki tegijaid ligi meelitada. Tema veendumuse kohaselt õitseb ettevõtlus seal, kus on soodsad tingimused, kus ettevõtja saab keskenduda tootlikkusele, mitte sellistele kõrvaltegevustele nagu teede ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine.
Seejuures kinnitab Mutle, et tööstuspargi rajamine ei tugine üksnes oletustele ja lootustele. Nimelt olevat omavalitsuse juhid juba saanud mõningatelt firmajuhtidelt signaale, et nood on parematesse tingimustesse kolimisest huvitatud ning kui tekib võimalus minna sihtotstarbeliselt kujundatud ettevõtlusalale, on see nende silmis eelistatuim variant. Milliste konkreetsete ettevõtetega on räägitud, ei soostu Mutle plaani toorusele viidates esialgu ütlema.
Muu hulgas olevat jõutud veendumusele, et nõudlust oleks ka rendipindade järele. «On neid, kes tahaksid oma inimestele paremat töökeskkonda pakkuda, kuid ei pea võimalikuks ise kinnisvara arendada. Neid saaks abistada näiteks nii, et kutsume siia mõne arendaja, kes paneb hooned püsti ja rendib välja. See oleks selline moodulsüsteem, kus firma saab oma kasutusse just nii palju, kui tal parasjagu vaja on, ja kui tekib vajadus lisapinna järele, saab selle juurde rentida,» selgitab Mutle.
Linn on äraootav
Viljandi valla juhtide meelest oleks mõistlik, kui uue tööstuspargi ettevalmistamisse panustaks nendega samaväärselt ka Viljandi linn. Nad rõhuvad asjaolule, et maakonna süda moodustab nii või teisiti ühtse terviku, kus tööjõud liigub omavalitsuste piire tähele panemata. Ühtlasi usutakse, et linna ja valla koostöös kirjutatavad projektid saaksid hindajatelt hõlpsamini heakskiidu.
Linnas ei olda eelöeldus siiski veel samavõrd kindlad. Nii näiteks andis eelmisel neljapäeval korraldatud Viljandi linna- ja vallavolikogu ühine nõupidamine tulemuseks vaid lakoonilise otsuse, mille kohaselt teevad naabrid edaspidi tööstusalade arendamisel koostööd heas usus ja teineteist toetades. Kas sellest võiks kunagi kooruda mõni konkreetne ühine algatus, on esialgu lahtine, et mitte öelda kahtlane.
Viljandi linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees, ettevõtja Jaak Sulg tõstis teemat kommenteerides esile tarviduse enne koostööprojektide kallale asumist analüüsida Viljandi ja selle ümbruse ettevõtete olukorda ning hinnata nende tegelikke vajadusi.
«Ma ei vaidlusta, et mingid reservpinnad peavad olema puhuks, kui keegi peaks otsustama siia teha atraktiivse tootmise, mis toob tööjõudu juurde. Aga see, kui omavalitsused arendustega üle pakuvad, mõjub hoopis negatiivselt. Näiteks on oht kunstlikult tööjõu defitsiit tekitada. Esialgu see ehk aitab veidi palkasid kasvatada, kuid pikemas perspektiivis võib kõigile valusalt kätte maksta,» arutleb Sulg.
Muu hulgas tuletab ta meelde, et Viljandi linna territooriumil, näiteks Männimäe servas, on endiselt ohtralt eraomandis võsastunud maad, mida saab vajaduse korral uute tootmishoonete jaoks kasutada. Kui aga omavalitsused rajavad maksumaksja raha eest mujale pooleldi väljaehitatud tööstusparke, solgib see turgu ning eramaad jäävad ikka kasutuseta.
ARVAMUS
JAAK SULG,
ettevõtja ja Viljandi linnavolikogu liige
Minu meelest tuleks omavalitsustel enne tegutsema tormamist olukorda teraselt inspekteerida. Vaja on suuremat selgust, mille tarvis peaks raha küsima. Olgem ausad: kõik eurorahaga tehtavad arendused mõjuvad sealsamas kõrval iseseisvalt hakkama saama harjunud ettevõtetele pärssivalt. Hiljuti Paides arvamusfestivalil ütles üks firmajuht otse, et tema meelest on ettevõtluse arendamise sihtasutus saatanast. Teatud määral ma jagan seda mõtet.