Eile alanud pärimusmuusika festivalil on nii tuliseid poolehoidjaid kui sarjajaid. Ükski prohvet pole kuulus omal maal ja nii on kriitilised eelkõige just viljandlased, kelle elurutiin on häiritud.
Juhtkiri: Neli päeva aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisalt ei saa keegi eitada tõsiasja, et just neil neljal suvepäeval teenivad paljud siinsed ettevõtted rohkem kui muidu. Kaudselt muutub mitmekümne tuhande folgilise siia jäetud rahast jõukamaks terve paikkond.
On meeldiv tõdeda, et enamasti kohalikud äripidajad end neile avanevast teenimisvõimalusest pimestada ei lase ja hindu üle ei soola. Mitu toitlustuskoha pidajat, kellega «Sakala» sel teemal vestles, lausa taunisid sellist kauplemisviisi.
Kas on selle taga ärikultuur ja ettevõtjaväärikus, mis loodetud kasumi nimel ei lase igapäevastele kohalikele klientidele meelehärmi valmistada? Pole ju kuigi meeldiv avastada oma harjumispärases lõunastamiskohas, et mõni hind on üleöö teinud hüppe ülespoole.
Kui kokku kutsutud karvased ja sulelised on koju sõitnud, võtavad hinnad küll oma endise kuju, ent senine püsiklient võib vahepeal olla leidnud endale uue lemmikkoha. Hea nimi on ajutisest hinnatõusust saadud kasust kallim nii kaudses kui ehk ka otseses mõttes.
Samas on hinnatõusu põhjendatud just maine hoidmise, mitte kasumilootusega: nii saab pisutki ohjata üle jõu käima kippuvat külalistetulva. Pigem lasta kliendil otsustada, kas talle on kallim hind vastuvõetav või mitte, kui lasta tal odava raha eest lõputult oodata.
Muidugi seab hindade tõstmise tulukuse kahtluse alla ka tõsiasi, et kui need liiga lakke lüüa, lähevad mõned ostjad lihtsalt mujale, ja nende kaotsiminek nullib juurdehindluse nagunii. Väike hinnatõus ei vääri aga menüütahvli kriidikulu.
Üks on selge: Viljandi toitlustuskohtade pidajad soovivad endast anda parima ning rakendavad tööle ka varuväed ja muudavad menüüd mitmekesisemaks. Millist taktikat ärimees teistes valdkondades kasutab, on eelkõige tema enda asi ja risk. Õnnestumist tasub soovida neist igaühele, sest see on meie kõigi huvides.