Politseiametnikud vaatasid seda nõutult kõrvalt, sest neil ei olnud luba sekkuda. Ugala teatris aset leidnud miitingul võeti vastu nõukogude okupatsiooni toetavaid resolutsioone, näiteks: «Nõuame kõigi Nõukogude Liidu vastaste elementide otsustavat väljajuurimist.»

Ajaleht «Sakala» vahendas Tallinnast juunipöörde tippjuhtide kõnesid: «Kas ja millal nõukogude kord maksma panna, see oleneb Eesti tööliskonna arengu kiirusest ja sügavusest.»

Iga hinna eest nõukogude kord

Eestis vägivaldselt võimu haaranud kommunistliku valitsuse eesmärk oli klassivõitluse arendamine ja riigis nõukogude korra kehtestamine. Seda üritati ka Viljandi Linnavalitsusele alluvas Viiratsi riigimõisas kolme lugupeetud ja ausa Eesti Vabariigi kodaniku hukkumise hinnaga.

Tegutsesid just oma nina tõstnud ja end töörahva ridadesse poetanud kriminaalsed elemendid.

11. detsembril 1940. aastal arreteeris ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi (SARK) Viljandimaa jaoskonna volinik August Enger Viiratsi mõisa raamatupidaja Voldemar-Johannes Potteri. Samal päeval võeti kinni ka karjaravitseja Helene Postov ja järgmisel päeval linnast oma majast endine mõisavalitseja August Merivald.

Arreteerimistega kaasnesid läbiotsimised ja vara osaline konfiskeerimine. Mingit ametlikku süüdistust arreteeritutele esialgu ei esitatud. Arreteerimise momendist alates teadsid kinnivõetute pereliikmed ja lähedased ainult seda, et nad asusid Viljandi vanglas.

Kellatorni küljes lehvis must lint

Seega pandi korraga kinni ja likvideeriti mõisa juhtkond: valitseja-agronoom, kirjutaja-raamatupidaja ja karjaravitseja. Kinniviimisele järgmise päeva hommikul valitses mõisas leinameeleolu: moonakad kogunesid talli õuele ja läksid vaikides tööle ning keegi oli mõisa kellatorni jala külge sidunud musta lindi.

Arreteerimiste põhjus oli mõisa kommunismimeelsete tööliste-moonakate vandenõu valitseja vastu. Umbes kuu aega varem tagandati August Merivald mõisavalitseja kohalt ennast töölisvanemaks tituleerinud moonaka Jaan Kuldi avalduse (kaebuse) põhjal. Kuld oli endine poliitvang, keda oli karistatud riigivastase tegevuse eest 1924. aastal.

Avalduse esitamise ajend oli loodrina tuntud ja kriminaalse minevikuga moonaka Hans Simsi (Simps) vallandamine. Avaldust toetasid moonakad Elmar Tuul ja Juhan Loova ning uus kubjas Johannes Vadi, kes oli varem karistatud kriminaalkuriteo eest.

Et valdav osa moonakatest pooldas Merivalda ja nad taotlesid tema ennistamist valitsejaks, siis asus kirjutaja toetuspalvekirjale allkirju korjama. Saadi kokku neljakümne mõisatöölise allkiri. Palvekiri esitati EKP Keskkomiteele ja Viljandi Linnavalitsusele.

August Merivald, Voldemar Potter ja Helene Postov

August Merivald oli siis 34-aastane Tartu Ülikooli haridusega agronoom. Ta oli pärit Valgamaalt Leebiku Vana-Mõisa maatöölise (talusulase) perekonnast. Viiratsi mõisa valitsejaks sai ta 1934. aastal.

Voldemar-Johannes Potter, kes kinniviimise ajal oli 33-aastane, sündis ja kasvas Viiratsi mõisa külje all asuvas Sammuli suurtalu põllutöölise perekonnas. Tema isa oli Viiratsi mõisa kubjas ehk eestööline. Pärast kaitseväeteenistust sai Voldemar-Johannes Potter Viiratsi Vallavalitsuse kirjutajaks, hiljem abivallavanemaks. Pärast oma isa surma 1931. aastal sai Voldemar-Johannes Potter tema asemel mõisa kupjaks-aidameheks. Mõisa kirjutaja-raamatupidaja kohale edutati ta 1939. aastal.

Kolmas arreteeritu Helene Postov oli tol ajal 47-aastane, Vabadussõja veteran ja vapside liikumise aktiivne pooldaja. Ta oli nõukogude võimu äge vastane ega varjanudki vaenulikke tundeid, levitades neid mõisatööliste hulgas.

Arreteerimiste aluseks olevad süüdistusmäärused olid koostatud Vene NFSV Kriminaalkoodeksi sätetele tuginevalt SARK Viljandimaa jaoskonnas ja sanktsioneeritud ENSV Prokuratuuris. Süüdistusmäärused esitati kinnipeetutele millegipärast alles 20. detsembril, pärast mitmendat ülekuulamist.

Süüdistuste lühendatud tekst: «Eeluurimisega on tuvastatud, et Voldemar-Johannes Potter oli endise mõisavalitseja Merivaldi juhitava, Viiratsis tegutseva nõukogudevastase kulakliku grupeeringu aktiivne liige. Koos Postoviga koondasid nad enda ümber teisi nõukogudevastaseid isikuid, et õhutada tööliste seas nõukogude võimu vastaseid meeleolusid ja teha tööliskomiteevastast agitatsiooni.»

Süüdistuse aluseks olid enne tunnistajatena üle kuulatud nelja mõisatöölise ütlused ning muud SARK Viljandimaa jaoskonna valduses olevad materjalid.

Nende muude materjalide all oli ilmselt mõeldud ennast töölisvanemaks nimetanud Jaan Kuldi kaebust Merivaldi tagandamiseks ja äsja valitud, õigemini määratud tööliskomitee avaldust 12. novembrist.

Üheksa korda ülekuulamist

Ülekuulamistega alustati Viljandi vanglas kohe arreteerimise päeva õhtul ja need kestsid märtsi lõpuni.

Süüdistustoimikus leiduvate protokollide alusel võib järeldada, et Potterit kuulati üle üheksa korda. Ega teisedki kergemini pääsenud. Esialgu taotleti esitatud süüdistuse — nõukogudevastase meeleolu õhutamine ja tööliskomitee vastane agitatsioon — omaksvõtmist. Kui see ei õnnestunud, hakati neid vastandama tunnistajatega.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5