Viimati tegi vabatahtlikkuse alusel toimiva riigikaitseorganisatsiooni liikmete arv sellise hüppe seitsme aasta taha jääva pronksiöö sündmuste järellainetusena. Praegu puhuvad kodanike kaitsetahtele uut hoogu ärevad sündmused Ukrainas.
Ärevate tuulte tõustes hakkavad Kaitseliidu read tihenema
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
3. september 2014, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2013. aasta esimeses pooles astus Kaitseliidu Sakala malevasse 18 inimest, aga tänavu on liitujaid juba 31. Kogu Eestis on tänavu kahe esimese kvartaliga lisandunud 641 kaitseliitlast eelmise aasta 375 vastu.
Üldse kuulub Kaitseliitu 14 545 kodanikku, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad veel sinna juurde.
Talupojast kuningani
Peale Krimmi annekteerimist andis Kaitseliitu astumisest teada Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Tegelikult kuulub sinna palju avaliku elu tegelasi, teiste seas ka president Toomas Hendrik Ilves, tema siiski vaid toetajaliikmena. Kaitseliidu pressiesindaja Neeme Brusi sõnul on kaitseliitlaste seas nii ministreid, riigikogu liikmeid, akadeemikuid kui omavalitsusjuhte. «Kaitseliit on läbilõige Eesti ühiskonnast, julgeksin öelda, et selle paremast poolest,» ütles Brus.
Pressiesindaja tähelepanekud näitavad, et enim astutakse Kaitseliitu sõprade ja tuttavate kutsel, samuti isiklike väärtushinnangute ja aadete mõjul. «Need on keskmisest aktiivsemad inimesed, kes tunnevad soovi panustada riigi- ja kodanikukaitsesse.»
Päästik peab ootama
Loomulikult on Kaitseliitu pürgijal vaja täita ports pabereid ning vastata kindlatele nõuetele, aga üldiselt tuleb avalduste tagasilükkamist Brusi andmeil ette harva. Peamised põhjused on tervis või varasemad pahandused õiguskorraga.
Kui arvate nüüd, et saate mundri selga ja võite kohe hakata püssi paugutama, siis tühjagi.
Relva kätteandmisele eelneb põhjalik väljaõpe, millesse kuulub eraldi relvaõpe ja eksam. «Väljaõpe jätkub kaitseliitlasel kogu liikmeksoleku aja jooksul, et olla valmis vajaduse korral erinevates olukordades tegutsema,» täpsustas Neeme Brus.
Küsimusele, miks peaks üks tavaline eestlane Kaitseliitu astuma, vastas Brus: «See on üks võimalus anda oma panus Eesti riigi ja rahva kaitseks, kui selleks peaks tulema tarvidus.»
KUIDAS LIITUDA
Kõigepealt vali välja Kaitseliidu malev, mille liikmeks soovid saada.
• Võta valitud maleva personalispetsialistiga meili või telefoni teel ühendust ja lepi kokku kohtumine.
• Kohtumisel selgita, millised on su eesmärgid. Saad infot maleva tegevuse kohta ja abi malevkonna valikul, lisaks liitumiseks vajalike dokumentide blanketid. Võta kaasa kaks dokumendifotot.
• Leia Kaitseliidu liikmete hulgast endale kaks soovitajat. Soovitajate puudumine ei ole avalduse esitamisel takistuseks – tavaliselt leitaksegi soovitajad liikmekssaamise jooksul.
• Kaitseliidu liikmeks võtmise kohta teeb ettepaneku malevkonna või üksikkompanii juhatus ning otsuse langetab malevapealik.
Allikas: www.kaitseliit.ee