| |
|
 |
Noorteansambel The Nymph koosseisus Silver (basskitarr), Kristo (trummid) ja Ats (vokaal).
KRISTJAN PALS Foto: Kristjan Pals |
 |
Keila bändile The Nymph võistlustel mängimisest piisab
(3)
29.03.2005 00:01
Gert Kiiler, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Aprilli teisel nädalal esitleb Viljandi Rokiklubi Keila
ansamblit The Nymph, kes on viimase poole aasta jooksul edukalt osalenud mitmel
noortebändide võistlusel.
Kõrgeim koht tuli novembris Vastemõisas peetud «Kulturgil», kus The Nymph jagas esikohta Viljandi ansambliga ÕIP. The Nymphi laulev kitarrist Ats tunnistati parimaks lauljaks. Üle-eestilisel võistlusel «Noortebänd 2005» jäädi napilt esikohast ilma, kuid pälviti kaks eripreemiat. «Music Center’l» jõuti finaali. «Kulturgi» ˛ürii tõstis esile eelkõige laulja huvitavat häält ning omanäolist pillikäsitsust. «Sakala» vestles telefoni teel The Nymphi trummari Kristoga. Tulite kokku üsna hiljuti ja juba olete jõudnud
osa võtta mitmest võistlusest ning saada kiidusõnu. Mis on edu põhjus ja kas see
on tulnud kergelt? Ma arvan, et meie bändi plussid on tugev vokaal ja huvitavad helid, mis kuulajaskonda köidavad. Kindlasti on ka sellel suur osa, et me naudime seda, mida teeme, ja loodetavasti kandub see lavalt publikusse. Kergelt pole midagi tulnud. Tehnika, prooviruumi ja muu sellisega on pidevalt jamasid olnud, kuid õnneks on meie ümber inimesi, kes on väga head ja toredad. Mida annab teile noortebändide võistlustest
osavõtmine? Eks see ole teatud määral enda proovilepanek ja oma taseme kontrollimine. Oleme osa võtnud kolmest võistlusest ja kõigil on hästi läinud. Ja on tore, kui kellelegi läheb korda see, mida me teeme. Ma arvan aga, et edaspidi me võistlustele ei trügi, sest see on järele proovitud ja tundub, et sellest piisab. Kui palju aitavad võistlused kontakte ja
esinemisvõimalusi saada? Jah, see on ka hea võimalus end laiemale kuulajaskonnale tutvustada. Pärast võistlust «Noortebänd 2005» helises telefon ikka päris tihti, järelikult oli hea mõju. Kui lihtne on üldse ühel noorel bändil Eestis
esile tõusta? Mida selleks teha tuleb? Lihtne pole see kindlasti. Väga palju loevad tutvused ja õnne peab ka olema. Muidugi tuleb ise tööd teha, et lood kuhugi jõuaksid. Kui niisama passida, et asi kuhugi areneks, siis võibki ootama jääda. Esiteks tuleb läbilöömiseks anda niipalju kontserte kui võimalik. Raadio on samuti oluline kanal. Üks meie lugu oli Raadio 2 saates «Pleier» ja seda mängiti nädal aega järjest. Kahjuks pole praegu televisioonis ühtki sellist saadet nagu omal ajal oli «7 vaprat». Mis sihi te endale seadnud olete? Kas tahate
hakata end bänditegemisega elatama? Praegu tahaks bänditegemisest lihtsalt rõõmu tunda. Vähemalt minule küll meeldib laval olla ja esineda. Muidugi oleks hea, kui saaks sellega ka leiba teenida, aga ma ei usu, et Eestis leidub nii suurt kuulajaskonda. Eks aeg näita, mis saab. Me ajame oma rida edasi ning loodame parimat. Kuidas te oma stiili defineerite? See on selline küsimus, mille üle me ise alati naerame, sest me ei oska sellele vastata. On paar bändi, Placebo ja Muse, millega meid on päris tihti võrreldud. Kuigi need koosseisud meeldivad meile küll, hakkab selline kõrvutamine juba tüütama. Meile ei meeldi olla bänd, kelle kohta öeldakse kodukootud Muse. Meie muusika iseloomustamiseks sobiksid ehk sellised sõnad nagu äng, eksiil, tung ja mõningal määral ka kreisi. Tegu on alternatiivse meloodilise rokkmuusikaga. Paralleele võiks tõmmata veel kas või selliste bändidega nagu Mew, Radiohead või The Cure. Keda Eesti ansamblitest oma lemmikuteks või
mõttekaaslasteks peate? Ma ei teagi, kui palju meil selliseid ühiseid lemmikuid on. Näiteks Tartu ansambli Depoo liikmed on meie sõbrad. Nemad võitsid selle «Noortebändi» võistluse. Ka Id-Rew on päris lahe bänd. Minu lemmik on praegu Kosmikud. Mulle tundub, et Eestis on noortebändide elu väga
aktiivne. Kas see on nii? On küll. Meil Keilaski on seda näha. Aasta tagasi oli siin üks-kaks bändi, kuid nüüd, kui noortekeskusesse rajati korraliku tehnikaga prooviruum, on neid hoopis rohkem. Ühe väga hea kohaliku bändi toome endaga Viljandisse kaasa. Kuidas teie lood sünnivad? Kas teil on üks liider
või teete kõike kamba peale? Lood tulevad ikkagi laulja ja kidramehe sulest. Mina ja bassimees anname siis oma osa juurde. Mis sõnadesse puutub, siis mingit kindlat sõnumit ja juttu meil pole. Laulusõnad moodustavad sümbolid, mille igaüks võib endale lahti mõtestada. Kõlab keeruliselt, aga nii palus laulja mul edasi öelda. Kui nüüd Viljandi inimene tahab enne kontserti
teie muusikat kusagilt kuulata, siis millised võimalused tal on? Ega eriti olegi. Kodulehekülg meil alles valmib, plaati veel väljas pole. Tuleb lihtsalt kohale tulla. THE NYMPH Ats (23, kitarr, klahvpillid, laul), Silver (21, basskitarr, klahvpillid) ja Kristo (22, trummid) hakkasid koos pilli mängima 2003. aasta oktoobris Keilas. Bänd esineb 7. aprillil kell 22 pubis Õel Õde.
|