Kuigi paljudele kontsertidele pääsemiseks peab isegi folgipassi omanik pileti lunastama, pole kuhugi kadunud vabalava, kus kõiki esinejaid saab näha tasuta.
Vabalaval astuvad üles noored ja andekad
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
24. juuli 2010, 12:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et vabalava etteasteid näeb tasuta, ei tähenda, et esinejad oleksid kehvad, sest valik tehti hoolikalt. Varasemast uhkemasse nimekirja pääsesid need, kellele rohelisel laval ülesastumine on tunnustus seniste pingutuste eest ning motivatsioon muusikuteel edasi pürgida. «Alustuseks valisime põhiprogrammist väljajäänute seast seitse tugevamat,» rääkis rohelise lava programmijuht Mari Tammar. «Seejärel otsisime neile lisaks noori ja andekaid tegijaid.»
Vabalava programmi koostades oli oluline stiililine puhtus. Kodumaistest ansamblitest osutusid valituks eelkõige need, kes viljelevad eesti pärimusmuusikat. «Päris konservatiivsed me ka pole,» tähendas Mari Tammar. «On paratamatu, et tänapäeval segatakse eri stiile.»
Tänavune programm eristub eelmiste aastate omadest rahvusvahelisusega. «Mind hämmastab ikka veel, kui erinevatest riikidest pärit esinejaid me saanud oleme,» lausus vabalava programmijuht. Lisaks Eestile on neid näiteks Rootsist ja Belgiast.
Siiski pole roheline lava pelgalt hüppelaud, sama oluline on 1990. aastate keskel tekkinud vabalava esialgne funktsioon, spontaanne musitseerimine. Korraldajate siht ongi juurte juurde tagasi pöörduda. Mullu naasis vabalava raekoja ette oma sünnipaika. Lisaks väljendub see suundumus avatuses spontaanseteks kuni 20-minutisteks pärimusmuusikast kantud etteasteteks.