Seeneaeg pakub toredaid kohtumisi ja avastusi mitte üksnes metsas, vaid ka asulates

Aivar Aotäht
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihma käes ligunenud lehisetatikud
Vihma käes ligunenud lehisetatikud Foto: Marko Saarm / Sakala

Esimene kohtumine

Sõitsime üleeile läbi vihmase Viiratsi, kui mu tähelepanu köitis tee lähedal haljastul heledate seenekübarate armaada. See nõudis auto peatamist ja asja uurimist.

Ma ei olnud neid kübarakandjaid varem kasvamas näinud, küll aga raamatutes. Selge, või vähemasti üsna selge: lehisetatikud! Tõesti, nad kasvasidki otse lehiste all.

Lisaks esmakohtumisele rõõmustas nende arvukus. Ma küll täpselt kokku ei lugenud, aga neid jagus ikka kümnete kaupa. Poolsada oli kindlasti. Mõned kakkusin kaasa ja hiljem sõin kerge kupatamise järel ära. Hea hapukas suutäis! Kusjuures peaaegu kõik seened olid ussidest puutumata, vaid ühe jalas oli lühike ussikäik.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles