Raudteeülesõitude turvalisus kütab pärast traagilist õnnetust kirgi

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõne arvates vajaks iga raudteeülesõit nii tõkkepuud kui foori. Raudtee haldaja ja turvalisuse propageerija ohutuses üldist probleemi ei näe.
Mõne arvates vajaks iga raudteeülesõit nii tõkkepuud kui foori. Raudtee haldaja ja turvalisuse propageerija ohutuses üldist probleemi ei näe. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Pärast eelmisel laupäeval Pärsti ülesõidul kahe hukkunuga lõppenud liiklusõnnetust on tekkinud arutelu, kuidas peaks raudtee ja maantee ristumiskohti tähistama, et autojuhid neid võimalikult hästi märkaksid.

Rongiõnnetusest ajendatuna võttis Sakalaga ühendust Tarmo Mätas. Tema oli üks neist, kes enne taasiseseisvumist vastutas Viljandimaal liiklusohutuse eest. Tema tööülesannete hulka kuulus ka raudteeülesõitude kontrollimine.

Mätas rääkis, et 1986. aastani oli igal Viljandimaa ülesõidukohal kas foor või tõkkepuu. Siis tuli Moskvast tõenäoliselt Nõukogude Liidu kehva majandusseisu tõttu käsk suurem osa signaalseadmetest eemaldada. «Täpset põhjust ei oska öelda, aga jutud käisid, et lihtsalt polnud raha neid enam ülal pidada,» rääkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles