Waldorflasteaia õpetajad uudistasid Ameerika koole

, Viljandi vaba waldorfühingu liige, lapsevanem
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõikides USA waldorfkoolides, mida Kaari ja Enn Onni külastasid, viljeldakse mahepõllumajandust. Nii et laste töökasvatus käib juba maast-madalast.
Kõikides USA waldorfkoolides, mida Kaari ja Enn Onni külastasid, viljeldakse mahepõllumajandust. Nii et laste töökasvatus käib juba maast-madalast. Foto: Enn Onni

Maikuus väisasid Viljandi vaba waldorfkooli õpetajad-lapsevanemad Kaari ja Enn Onni Ameerika Ühendriikide waldorfkoole ning jagasid oma muljeid ka siinsete lapsevanematega.

Kaari ja Enn Onni külastasid oma perega New Jersey ja Vermonti osariiki. Nende reisi üks eesmärke oli veenduda, et riigis, mida eestlased peavad massikultuuri keskuseks, leidub ka vaimseid väärtusi kõrgelt hindavaid suundumusi.

Onnid käisid New Yorgi lähikonnas asuvates Princetoni, Lake Champlaini ja Hawthorne Valley’ koolis. Kõik need on Ameerika mõistes elitaarsed erakoolid: Neist kalleima aastamaks on 160 000 Eesti krooni. USA heal tasemel vanemõpetaja teenib aastas vaid poole sellest summast.

Kõrgest õppemaksust hoolimata on neisse koolidesse suur tung. Paljud vanemad on valmis laste kvaliteetse hariduse nimel võtma pangalaenu ja kolima kooli lähedale kas või riigi teisest otsast. Näiteks Põhja-Ameerika parimaks peetavas Hawthorne Valley’ waldorfkoolis, kus on ka keskkooliaste, on klassi õpilaste arv 25 ringis ja klassikomplekte on igal õppeaastakäigul kaks.

Iseenesest mõista kuulub iga mainitud kooli juurde oma lasteaed, mis asub sellega ühisel territooriumil.

Silmapaistvad olmetingimused

Loomulikult ulatub nimetatud koolide lapse terviklikku arengut väärtustav waldorfpedagoogiline tase pilvedesse. Peale selle jäid Onnidele silma waldorfideaalilähedased olmetingimused. Eesti waldorfkoolide tingimused sõltuvad paljuski kooli projektiraha leidmise suutlikkusest.

Kõikides Onnide külastatud koolides viljeldakse mahepõllumajandust sel määral, mis aitab neil end vajaliku toiduga ise varustada. Laste töökasvatus käib seega maast-madalast.

Samuti peetakse neis koolides kariloomi ja kodulinde ning õpetatakse lapsi nende eest hoolitsema. Suvel aitavad need lapsevanemad, kes ei jõua kogu õppemaksu rahas tasuda, aedu ja põlde hooldada.

Ka lasteaedade ja koolide interjöör on kujundatud waldorfvaimus: igas klassis on seal õppivate laste eale sobivat tooni seinad. Sisustus on võimalikult naturaalne ning lasteaialaste mänguasjad on lihtsad või looduslikku päritolu. Rõhku ei pöörata asjade kvantiteedile, vaid kvaliteedile ning sellele, et mänguasi peab toetama fantaasiaküllast mängu.

Range kodukord

Nimetatud koolides peetakse väga tähtsaks sooja suhet lapsevanematega. Nii nagu Eestiski, aitavad nood korraldada kõikvõimalikke üritusi ja tunnevad sügavat huvi oma laste arengu vastu.

Koolides kehtib range kodukord, mis tegelikult teenib laste vabaduskasvatuslikke huve. See väljendub kõikvõimalikes detailides. Näiteks ei tohi lapsed kanda embleemidega kaunistatud rõivaid ja pidulikel juhtudel argirõivaid ega värvida juukseid.

Täiesti loomulik on, et lapsed ei kasuta mobiiltelefone ega vaata põhikooli lõpuni televiisorit. Kuni üheksanda klassini ei ole neil lubatud ka arvutid ja meiliaadressid, et nad õpiksid omavahel ja ühiskonnaga vahetult suhtlema. Kui õpetaja märkab lapse käitumises meediakahjustust, vestleb ta vanematega põhjalikult.

Vanemad on õpetusega kursis

Lasteaeda ja kooli võetakse lapsi vastu vestluse alusel. Vanematele soovitatakse eelnevalt erialast kirjandust ja nendega toimub selle põhjal arutelu.

Lapse kooliküpsust kontrollitakse füüsilise katsega. Nimelt palutakse tal hüppenööriga hüpata, mis näitab tema eakohast koordinatsiooni. Ka edasised arenguvestlused on waldorfkooli loomulik osa.

Kui Eestis satuvad waldorfkoolidesse tihtipeale ka õpiraskustega lapsed tavakoolidest, siis Ameerikas on nendele spetsiaalsed koolid väljaõppinud õpetajatega.

Lake Champlaini esindaja sõnul ei võta see kool pärast viiendat klassi juurde rohkem õpilasi kui igasse klassi ühe, sest suurem uute laste arv mõjutaks liiga palju olemasolevate õpilaste käitumist.

Kui Viljandis on waldorflasteaia rühmad väga populaarsed, ent waldorfkooli palju õpilasi ei jõua, siis Ameerikas siirduvad peaaegu kõik lapsed pärast waldorflasteaeda sealsamas asuvasse kooli. Lapse tasakaalustatud areng on sealsetele vanematele oluline tema täiskasvanueani välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles