Laupäeva õhtul juhtus Viljandi lähedal Pärsti raudteeülesõidul traagiline õnnetus, milles jätsid elu kaks inimest. Maanteeameti sõnul töötatakse kogu aeg selle nimel, et ülesõidukohtades õnnetuste arvu vähendada.
Ränk liiklusõnnetus sunnib ülesõitudele tähelepanu pöörama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilma tõkkepuuta Pärsti ülesõidukoht, kus enne raudteed tuleb siiski peatuda, sai saatuslikuks kahele sõiduautos BMW viibinud inimesele, 27-aastasele Edwardile ja kaassõitjana autos olnud 35-aastasele Helenale. Sõiduauto hävis õnnetuse tagajärjel täielikult, selle tagasild oli lennanud umbes 50 meetri kaugusele metsa alla. Tallinnast Viljandi poole suundunud Elroni reisirongis oli õnnetuse hetkel umbes 70 sõitjat. Keegi neist viga ei saanud. Rong sai pidama õnnetuskohast hinnanguliselt 500 meetri kaugusel.
Turvalisuse suurendamise vajadust hinnatakse
Pärsti ülesõidul pole tõkkepuud ega foori, ülesõidukohale on paigaldatud aga peatumist nõudev stoppmärk. Raudteel on kurvikoht umbes 100 meetrit ülesõidust Tallinna pool, kust Susanna nime kandev reisirong laupäeva õhtul tuligi.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Jaan Tarmaku sõnul on ülesõidukohad raudteeomaniku hallata ning seetõttu on ka fooride ja tõkkepuude paigaldamine raudtee omaniku ehk Edelaraudtee otsustada.
«Maanteeamet teeb regulaarseid ülesõidukohtade kontrolle, mille tulemusena esitavad spetsialistid ettepanekuid muu hulgas tähistuse parandamiseks või teiste tööde tegemiseks,» rääkis Tarmak.
Maanteeameti sõnul on kõnealuse ülesõidukoha liiklussagedus 164 sõidukit ööpäevas ning viimane hukkunuga õnnetus leidis seal aset kümme aastat tagasi.
«Õnnetused on kindlasti probleem ning töötame selle nimel, et leida optimaalne lahendus,» seisab nende teates. Tarmaku sõnul on sel aastal eelarves ülesõitude ohutuseks ette nähtud raha mitme õnnetuse tõttu plaanitust kiiremini kasutatud.
Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsi juhatuse liikme Rain Kaarjase sõnul oli Pärsti raudteeülesõidu viimane korraline hindamine tänavu 3. juunil.
«Nii Pärsti ülesõidul kui tervel Türi–Viljandi raudteelõigul vastab liikluskorraldus tehnokasutuseeskirja nõuetele, mistõttu meie lähiaja plaanides seal liikluskorralduslikke muudatusi ei ole,» rääkis ta. Küll aga on juhtunu kohta algatatud ettevõttesisene juurdlus ning kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad ohutustaseme tõstmist, seda Kaarjase sõnul kindlasti ka tehakse.
Rong on nädala lõpuks töökorras
Elroni pressiesindaja Mai Vahtrik ütles BNS-ile, et rong sai õnnetuses küll kannatada, kuid ettevõte remondib selle oma jõududega.
«Töönädala lõpuks peaks see jälle liinil olema,» sõnas Vahtrik. «Graafik on tavapärane, aga kuna üks rong depoos seisab, oleme sunnitud vähendama rongide koosseisu või võtma ära haakeid.»
Seetõttu on oodata, et mõnel rongil kõigile soovijaile istekohti ei jätku. «Me otsime ikkagi võimalusi, kuidas teha seda kõike klientide parimast huvist lähtudes,» kinnitas Mai Vahtrik.
Millistele väljumistele ühe rongi puudumine mõju võiks avaldada, ei osanud pressiesindaja esialgu öelda. «Pärast seda, kui Raasiku õnnetuse rong seisab, meil reservrongi ei ole ja töötamegi maksimaalse võimsusega,» lausus ta. Seetõttu esineb mõne rongi tehnilise rikke või õnnetuse korral kohe häireid ka rongiliikluses.
Eelmine õnnetus Elroni reisirongiga juhtus alles 8. augusti hommikul, kui Tartus Betooni tänava raudteeülesõidul sõitis rongile ette sõiduauto Audi.