Jahimehed on seakatkuks valmis

«Meie liikmed on informeeritud, kuidas katku nakatunud metssigadega käituda, kuidas teha katku tuvastavat proovi ning kuidas matta hukkunud siga,» rääkis Korts. Tihedat koostööd tehakse veterinaar- ja toiduametiga ning jahimeeste seltsi kodulehel on kontaktandmed, kuhu hukkunud metssea leidmisest teatada.

Siiski soovis jahimeeste juht inimesi rahustada. «Paanikat me ei külva. Oleme kokku leppinud, et juhindume rahulikust, kainest tegevusest,» kinnitas Korts.

Ta lisas, et kui Eestis peaks esimene katkukolle tekkima, töötatakse edasine tegevusplaan välja konkreetsest juhtumist lähtudes. «Ega see katk positiivne ole, aga loodus on kord selline,» sõnas Korts esimest korda Eestit ähvardava Aafrika seakatku kohta.

Eestis pole seni ühtegi katkujuhtu registreeritud. Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Operi sõnul on kõik kahtlased metssigu puudatavad teated oodatud keskuse üldnumbril 435 0020. Ühendust võib võtta ka kohaliku piirkonna volitatud loomaarsti või lihtsalt mõne loomaarstiga.

Viljandimaal võiks olla 1500 metssiga

Metssigade arvukust hinnatakse Eestis suureks. Maakonnas tegutseva Lembitu jahimeeste seltsi esimehe Priit Vahtramäe hinnangul oleks Viljandimaal kütitud metssigade arv võinud olla kuni 30 protsenti suurem. Kütitud isendite arv jäi väikseks ebasoodsate ilmastikuolude tõttu.

«Tänavu kevadel loendasid maakonna jahimehed 1747 siga. Kui juurde arvestada 80-protsendilist seakarja juurdekasvu, nagu see keskmiselt Eestis on, peaks maakonna metsades olema natuke üle 3000 isendi,» kirjeldas Vahtramäe Viljandimaa olukorda.

Tema sõnul tehakse jahindusnõukogule ettepanek küttida sel aastal vähemalt 1800 siga. «Juurdekasv on ligi 1400 siga ja lisaks karja vähendamine 400 isendi võrra,» selgitas Vahtramäe. Ta lisas, et kui talv tuleb soodne, võiks sigu küttida isegi rohkem kui 1800.

Vahtramäe hindas maakonna normaalseks metssea arvukuseks ligi 1500 isendit, sest siis on rahul nii jahimehed kui maaomanikud.

Metsseale mõeldud sööt kõlbab ka inimesele

Eesti terioloogia seltsi esimees Tiit Maran hindab Eesti metssigade arvukust suureks ja toob metsloomade lisasöötmise välja kui ühe olulise arvukust mõjutava teguri.

«Talv on loomadele justkui pudelikael, kus nõrgemad hukkuvad, ja nii reguleerib loodus ise asurkonna arvukust,» rääkis ta. «Tonnide kaupa lisasöötmine võtab aga pudelikaela efekti ära.»

Maran jutustas, kuidas üks eakas naine oli leidnud metsast sigade söötmiskohast hulga korralikke porgandeid, millest oli jätkunud nii talle kui tema tuttavatele.

Kuigi Priit Vahtramäe sõnul pole Eestis tõestatud, et lisasöötmine teeks head või halba, on ta nõus väitega, et mõju avaldab see arvukusele ikka. «Lisasöötmisega jäävad ellu paljud isendid, kes muidu talvel hukkuksid. Ka katku läbi hukkuvad esmajärjekorras nõrgemad isendid.»