Kõrbepojad Nigerist austavad sügavalt oma esivanemate kultuuri

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuareegid ja wodaabed on Etran Finatawas sõbralikult läbisegi. Tuareegi mehe nägu on kaetud, wodaabe oma värvitud. See ei ole sõjamaaling, vaid rõhutab näo proportsionaalsuse ilu.
Tuareegid ja wodaabed on Etran Finatawas sõbralikult läbisegi. Tuareegi mehe nägu on kaetud, wodaabe oma värvitud. See ei ole sõjamaaling, vaid rõhutab näo proportsionaalsuse ilu. Foto: elmo

Kolmapäeval võtsime ette sõidu Junsi puhkekeskusesse, et kohtuda Nigeri ansambliga Etran Finatawa. Folgi peaesinejate hulka kuuluvad muusikud ei soovinud elada Viljandis hotellis, vaid tingimata maal, ja just Kõpu taga asuv Junsi oli paik, mis neile sobis.

Piltidel ja videotes karmi mulje jätnud kõrbepojad osutuvad lahketeks ja hea huumorimeelega suhtlejateks, keda pole murdnud raske elu ega muutnud ülbeks kuulsus ning valgete inimeste maadest üha saabuvad esinemiskutsed. Nad ei ole rikkad staarid, vaid lihtsad mehed, kes austavad sügavalt oma esivanemate kultuuri.

Üheskoos rikkamad ja tugevamad

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles