Mees, kes viis meie muusika Itaaliasse

Kristiina Baum
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edoardo Narbona
Edoardo Narbona Foto: Bruno Vaglio

Üks külaline, kes nädalapäevad tagasi Kõpu kirikus juba teist korda orelikontserdi andis, on itaallane Edoardo Narbona. «Olen esinenud 25 Eesti kirikus, Kõpu meeldib mulle aga kõige rohkem,» kinnitas itaallane. «Selles kirikus on hea väike ühe manuaali ja kaheksa registrinupuga orel, suurepärane akustika ja lühtrid, millesse saab asetada põlevad küünlad! Ma pole selliseid mujal näinud,» oli Narbona vaimustunud.

Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa ootab Narbonat tagasi ka järgmiseks aastaks. «Tema mäng erineb minu jaoks põhjamaade koolkonna omast. See on õhuline ja tundlik, ka autorid on sageli teised, kui siin kuulma oleme harjunud,» kõneles ta.

Edoardo Narbona on Torinos Giuseppe Verdi nimelises konservatooriumis omandanud kraadid nii orelimängus, dirigeerimises kui muusikaõpetaja erialal. Kolmel viimasel aastal on ta süvenenud Eesti heliloojate muusikasse ja õppinud nii Paavo Järvi, Neeme Järvi kui Eri Klasi käe all. Orelialaseid konsultatsioone on ta pidanud Vanemuise kontserdimaja orelihäälestaja ja oreliõpetaja Urmas Tanilooga. «Narbona on väga huvitatud eesti muusikast ja taipab selle esitamise omapära,» lausus Taniloo. Itaallase huvi põhjamaade muusika vastu on nii suur, et tema algatusel sai veebruaris Narbona kodulinnas Torinos teoks esimene põhjamaade kultuuri festival. Narbona orelimängu iseloomustas Taniloo kui väga professionaalset, samas delikaatset, kust kumab läbi tema südamlik natuur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles