Kahel rattal mööda idaosariike

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sünge taeva taustal paistis kindlus Narva jõe idakaldal eriti kurjakuulutav.
Sünge taeva taustal paistis kindlus Narva jõe idakaldal eriti kurjakuulutav. Foto: Üllar Priks / Sakala

Enne, kui kusagile Vahemere äärde palmi alla lösutama minna, tasub kodukandis ringi vaadata. Tallinna–Tartu maanteel autokolonnis venides jäävad paljud põnevad paigad nägemata. Sestap istusin tsikli selga ja suundusin Ida-Eesti käänulistele radadele.

Iseenesest pole Eestit ju ollagi. Inimesi on siin vaevalt ühe korraliku linna jagu ja kaugeimate punktide vahemaad saab mõõta mõnetunnise sõiduga. Uskumatu, et gloobuselt nööpnõelapeasuurusena paistval maalapil leidub kultuuriliselt täiesti eriilmelisi paiku, mille värvikad karakterid moodustavad kirevama mustri kui vanaema lapitekk.

Sibulatee ja paadikuurid

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles