Eilse õhtupoolikuga lõpu saanud Steven Seagali skandaal näitas, et kuigi poliitikat ei maksa iga teema külge pookida, on poliitikal ja kultuuril tahes-tahtmata väga palju kokkupuutepunkte ning teatud maalt muutub püüd neid kaht lahus hoida pentsikuks.
Tellijale
Juhtkiri: Poliitikaga seotud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagantjärele võib tõdeda, et arvestades seda, millise reaktsiooni Venemaa tegevuse Ukrainas heaks kiitnud Seagali Haapsallu «Augustibluusile» esinema tuleku teade tekitas, olnuks ka väga kummaline, kui muusikaürituse korraldajad polnuks oma otsusest taganenud. Endise märulitähe Eestisse kutsumist kritiseerisid Tõnis Mägi ja teised mainekad kultuuritegelased, aga sellegipoolest võib öelda, et küsimus ei olnud mõne üksiku inimese arvamuses. Valuliselt reageeris kriitiline osa ühiskonnast. Seagali külaskäiku ei soovitud. Vähemalt praegu mitte.