Kuidas tabada liikuvat märklauda?

Tõnu Mertsina
, Swedbanki peaökonomist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Mertsina
Tõnu Mertsina Foto: Erakogu

KUI ME NÄGIME Eesti majanduse esimese kvartali masendavalt tugevat langust, asusid paljud süüdistama väikest välisnõudlust, ebatavaliselt sooja talve, kahanenud välistoetusi ning muidugi Venemaad. Tõepoolest: nendel teguritel oli tugev negatiivne mõju meie töötlevale tööstusele ning energia-, transpordi- ja ehitussektorile.

Kas kogu süüd tasub aga veeretada nii-öelda võõra kaela? Loomulikult on Eesti majanduskasv aeglustunud. Kuid kas me tõlgendame ikka kõiki andmeid õigesti ja mõistame, kuidas sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurus on arvutatud? Kas üksikutel näitajatel on kogupildile nii suur mõju? Igaüks võib selle üle ise otsustada.

TOON SIINKOHAL näite. Eelmise aasta algul suurenes kütuste hulgimüük ebanormaalselt palju. Miks on Eestile tarvis kvartali võrdluses peaaegu 100-protsendilist kütuse hulgimüügi kasvu? Kui soovid sooritada käibemaksupettust, siis ilmselt küll. Teatavasti võib suurt osa ülespumbatud ja fiktiivsest kütuse hulgimüügist just käibemaksupettusega seletada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles