Nii mõnegi Viljandi taaskasutuspoe juhataja suureks üllatuseks läheb kauplusest aeg-ajalt asju kaduma. Videosalvestistelt selgub, et halvemal juhul on vara kratitud.
Varaste pikad näpud jäid valusalt Sahtli vahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taaskasutuskeskuse Sahtel juhataja Eve Kavaku sõnul ei osanud ta arvatagi, et mõni inimene võiks tulla uuele ringile minevaid asju näppama. «See, et keegi tuleb ja varastab põhimõtteliselt teise riidekapist, on väga üllatav.»
Kui eelmise aasta oktoobris Sahtel laienes, otsustas juhtkond kaitsearsenali videovalve lisada. Kaameratest on vähemalt nende poodides palju abi olnud.
Videovalve aitab
Tänu lindistatud videomaterjalile leiavad lahenduse nii lihtsamad kui raskemad juhtumid. Kui kergemate puhul rändab kadunud kaup teise rentniku boksi, siis raskemate puhul pahatahtliku ostleja kotti.
«Kui me esimest korda videosalvestiselt märkasime, et ese varastati, konsulteerisime politseiga,» sõnas Eve Kavak. Politseis selgus, et korrakaitsjad ei suuda otsida iga pisivarast. Poepidaja naasis konstaablite juurest soovitusega riputada video juhtunust üles kaupluse Facebooki lehele. «Et meil on väljas videovalve silt, siis tohime seda teha,» selgitas poepidaja.
Tulemused ei lasknud end kaua oodata. Kõik kolm vargust, mis Sahtlis olid kaamerasilma ette jäänud, said kiire lahenduse ja süüdlane korvas kahju. Pärast viimast vargust tuli info lausa loetud minutitega. Näiteks aprillis üles riputatud videot vaadati 22 528 korda. «Meie poodi ei tasu vargile tulla, sest me leiame näppaja väga kiiresti üles. See häbi, mille osaliseks inimene internetis saab, ei tasu end ära,» hoiatas Kavak.
Inglismaalt kasutatud riideid toova osaühingu Second Best juhataja Kai Praueri sõnul on varastamine ka neil sage probleem. Rõivaid näpatakse isegi kord kuus.
Kui Sahtel leiab vargad Facebooki abil, siis Second Best pigem tänu juhusele. «Väga paljud on püsikliendid. Me oleme kohanud neid inimesi tänaval ja bussijaamas,» rääkis Prauer. Ühe juhtumi puhul, kui vargapaar näppas poekülastajalt rahakoti, tuli appi ka politsei. «Kui me vargaid bussijaamas kohtasime, siis nad väitsid, et selle tengelpunga tõid neile ufod.»
Prauer võib lõputult rääkida juhtumitest, mis on jäänud nende kaupluse kaamerasilma ette. «Näiteks paar aastat tagasi roosiõisi pakkunud mustlasnaised võtsid meilt ühe 35-eurose Tommy Hilfigeri meestejope. Inimesed on vahetanud kaupade hinnasilte või astunud maksmata poest välja.»
Leiba või rõivaid
Eve Kavaku sõnul leidub pikanäpumeestel ikka vabandusi. Viidatud on mäluhäiretele, vargustõvele ja sellele, et tootel puudus hind. Juhataja peab seda rumaluseks. «Vaatasin internetist, et mäluhäiretega inimesed ei mäleta näiteks lähiminevikku, nime või postiaadressi, ent vargusega pole sel midagi pistmist. Need on lihtsalt tobedad vabandused.»
«Kaupluses on neljas kohas hoiatavad videovalve sildid,» ütles ta. «Mulle tundub, et inimesed on väga nahaalsed ja see on kurb. Ma saan mõnes mõttes aru, kui keegi läheb tühja kõhu pärast poodi leiba või piima varastama, aga ma ei taipa, miks teise ringi kaupa hõlma alla pista.»
Politsei andmetel on Viljandimaal registreeritud varguste hulk võrreldes mulluse sama ajaga suurem. Kui toona anti korrakaitsjatele aasta algusest juuni keskpaigani teada 114 pisi- ja 115 kriminaalsest vargusest, siis tänavu on need arvud vastavalt 142 ja 133. Suur hulk neist on toime pandud Viljandis: 100 pisi- ja 51 kriminaalset vargust.