Et kaks eelmist oksjonit on tänavu luhtunud, otsustas Mõisaküla linnavalitsus kolmandat korda enampakkumisele panna korteri, mille alghinnaks sai aprillis üks euro.
Korteriomanikuks võib saada pelgalt euro eest
5. juuni 2014, 07:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe euro peale langes Mõisakülas Pärnu tänaval asuva neljatoalise korteri alghind siis, kui märtsikuisel enampakkumisel sajaeurose alghinnaga ostjat ei leitud.
Mõisaküla linnavalitsuse arendusspetsialist Are Jänes rääkis, et paar inimest küll helistas, aga oksjonile ühtki pakkumist ei laekunud. Toona enampakkumisel osavõtutasu küll ei olnud, ent taheti tagatisraha. Seekord ei nõuta kumbagi.
Teine oksjon sai läbi aprilli lõpul ning tulemuseks oli endiselt omanikuta korter, kuigi linn oli hinda 99 euro võrra langetanud ja alghinnaks märgiti üks euro.
«Teisel korral oli muidugi huvilisi natuke rohkem ja helistati. Siis oli Kuldses Börsis ka kuulutus üleval, aga pakkumisi oksjonile ei tulnud ikkagi ühtegi,» sõnas Jänes.
Lisandus teinegi eurone korter
Seekordne kirjalik enampakkumine lõpeb 10. juunil ja lisaks mainitud Pärnu tänava elamispinnale on linn lisanud oksjonikaubana teisegi neljatoalise korteri samas majas. Ka selle alghind on üks euro.
Are Jänes nentis, et korterid on jäänud kolimise ja seismisega küll koristamata, kuid mõlemad olid koduks paljulapselisele perele ja neis on võimalik elada. «Esimeses on isegi mõned vaibad maas, üks diivan sees ja köögis on külmkapp. Kraanikauss on lihtsalt ära viidud,» lisas ta.
Pärnu tänava maja number 26, kus korterid asuvad, on samuti korras. Seal on küll Jänese sõnul teisigi tühje kortereid, sest omanikud elavad mujal, aga üldiselt pole see hoone, kus enamik kortereid oleksid tühjad.
Mida väiksem, seda kallim
Kui linn müüb kortereid ühe euro eest, siis kinnisvaraportaalidest võib leida Mõisakülas müügil olevaid kolmetoalisi kortereid, mille hind ulatub poolteise ja paari tuhande euroni. «Mida väiksem korter, seda kallimalt müüvad,» selgitas Are Jänes.
Suuremate korterite puhul on miinuseks kommunaalkulud. «Just küttekulud on siin suured,» lisas Jänes. «Megavatt-tunni hind sooja eest on koos käibemaksuga 83,16 eurot, aga ülejäänud kulud on tavalised. Vesi on suhteliselt odav ja prügi ka palju ei maksa, soe ongi tõesti kõige kallim.»
Kõrgemat soojahinda võikski kompenseerida väike ostuhind. Are Jänese sõnul on korterites ka üürilisi sees olnud, ent nood ei tasunud isegi kommunaalmakseid ja lõpptulemusena maksis ikkagi linn kõik kinni. «Sellel ei ole mõtet, kui need tühjalt seisavad ja linn nii või naa nende olemasolu eest maksab,» põhjendas Jänes üheeurost alghinda.